tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti, et dzässmuusika tõrjub klassikalise muusika välja. Dzässi vastu võitles lisaks klassikalise muusika austajatele ka härra Henry Ford. Henry oli väga mõjuvõimas ja tal oli palju raha tänu tema autofirmale. Ford rahastas koolis lastele õpetatavaid tantsukursusi. Ta ei sallinud silmaotsaski dzässi järgi tantsitavaid tantsusi ega dzässi ennast. Kuigi Ford oli väga mõjuvõimas inimene ei suutnud ka tema sellele eufooriale piiri peale tõmmata. Dzäss muutus väga kuulsaks ja ülikiiresti. Esialgsest tabust oli saamas midagi, mis köitis inimesi. Kõik tahtsid teada, mis on see keelatud asi, mille ümber on nii palju kära. See andis Louis Armstrongile võimaluse teha midagi enneolematut. Tema tegi oma muusikaga dzässis revolutsiooni
luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine. Mõistes nii rock'n'roll'i kui ka teised selleaegsed moetantsud hukka, hakati noortele korraldama tantsukursusi ja õpetama seltskonnatantse. Algatati diskussioone maitse ja maneeride üle, korraldati loenguid kirjandusest ja muusikast ning asuti kujundama uusi tavandeid. ,,Silueti" veergudel asuti ajastule iseloomulikult jagama noortele näpunäiteid, mis on rõivastumises hea ja mis halb, ning koolides hakati korraldama vastavateemalisi loenguid. Lõnguslust võib pidada omamoodi protestiks valitseva kommunistliku moraali ja nõukoguliku töökultuse vastu
Komsomoliorganisatsioonid (eriti suurte ettevõtete) korraldasid noorte suvepäevad. Suvepäevade põhiürituseks oli mitmepäevane telklaager Laagris korraldati kohtumisi (kirjanike ja kunstnikega, heliloojate ja näitlejatega, teatri- ja filmilavastajatega, teadlastega, töö- ja sõjaveteranidega, tööeesrindlastega jne) Laagris õpetati noortele eluks vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi (lauakatmist, moodsat riietumist, käitumist, perekonnaseadusandlust, viidi läbi tantsukursusi jne) Laagris korraldati diskussioone (noored haridus töö, noored meil ja mujal, perekond ja lapsed jne Mood. 1950ndad Moes oli sipelgapiht. Sõjad olid läbi ja inimesed muutusid taas õnnelikuks. Mood tõi endaga kaasa vallatud kleidid, mis alt kaharad ning piha ümber pingul. Ajastu iluetalon: Marilyn Monroe 1960ndad Jalad. Sinnani oli kõigile paista vaid naiste jalgade kaunis säärejooks, kuid ´60ndad lähevad
Riietus rõhutas kirsast taljet ja laiemaid õlgu, ,,nn herilasepiha naised". Igapäevane riietus linnas alla põlve rätsepakostüüm, pealtnööritavad kingad, porisema ilmaga pandi kalossid peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta. Traditsioonilisemad meelelahutusorganisatsioonid ja nende tegevus toimus EV aja ka edasi. Levis ka erinev sportlik ajaveetmine. Järjest rohkem hakkasid levima uued tantsud tangi ja fokstrott. Hakati korraldama ka tantsukursusi, kus sai neid uusi tantse ka õppida. Samas propageeriti ka rahvakultuuri. Mõningatest eesti rahvatantsudest püüti teha seltskonnatantse. Suviti levis ka rannakultuur, mis siinmail eriti veel ei tegeldud. Hakati päevitama ja suplema. 10.11.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970) Kogu ühiskond muutus radikaalselt. Toimus suur ümberkorraldamine ja muutmine. Viidi sisse tsensuur, mis puudutas kõiki kultuurivaldkondi
annaabi.ee 
