inimesed. Tantsukooli saab astuda alates 3-st eluaastast. Ning piirvanust ei ole, seega võivad tantsukoolis käid ka pensionärid, neile on aga soodustused, samuti mitmelastelistest perekondadest pärit lastele. 2.3 Ettevõte tulevikus Antud ettevõte plaanib tulevikus saada tuntuks tantukooliks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Kui äri edeneb hästi, siis tantsukool võib laieneda teistesse linnadesse. IV. KONKURENTS 3.1 Konkurents Eesti on mitmeid edukaid tantsukoole -ja stuudiosid. Seega võib öelda, et konkurents on küllaltki suur, kuna mõned neist on tegutsenud aastaid ja saavutanud häid tulemusi kõikjal maailmas. Kuid tantsukooli algataja silmis on kõik olemasolevad tantsukoolid mõnes osas ühte tüüpi ja V-Mix Tantsukool tahaks aga õpilastele õpetada uusimaid tantsuskeeme ja unustamatuid showsid. V. TURUNDUSE STRATEEGIA 4.1 Turustamine Esialgu alustame tantsukooliga Jõhvis. Peamine asukoht oleks Jõhvi Kontserdimaja peeglisaal
väga kohutava majandusliku olukorra all, tuleb sellele lõpp teha, sest te kõik olete head inimesed, te väärite head elu, millega saaks suuri tegusid ette võtta! Indrek, ma tean, et sulle meeldib kangesti tantsida, ma tean, et käid igal õhtul kuuvalguses silla peal tantsimas, kui kõik teised magavad, sa ju tahaksid sellega regulaarselt tegeleda ning raha teenida! Sulle on kingitud fantastiline anne, sa ei pea läbima raskeid tantsukoole ega trenne, sul tuleb tantsimine välja naturaalselt, fantastiliselt! Ülejäänud 10 noormeest ja 1 tütarlaps, te olete alles noored, mitte keegi teist pole veel vanem kui kakskümmend üks, tean, et nende kõikide kümne noormehe suureks unistuseks on saada tippsportlaseks korvpallis ning tütarlaps soovib saada lauljaks, teile kõigile on taevaisa poolt antud jumalik anne saavutada enda eesmärk! Mina saabusin siia, et teile väike lüke tagant
Tantsuagentuur. See on populaarseim, prestiizseim ja suurima osalejate arvuga noortele suunatud tantsuüritus Eestis, mille eesmärk on motiveerida noori väljendama end läbi tantsu ja liikumise. Populaarne üritus on igal aastal korraldatav Baltimaade Tantsu Suvekool. Nädalasel üritusel on võimalik omandada teadmisi ja oskusi erinevate, peamiselt välismaiste õpetajatekoreograafide käe all. Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis.
vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit
vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit