C F EmA7 KÕRGE KUUSE ALL Dm G C Am ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK ON VÄGA RAHUL, ÜKSKI POLE PAHUR Dm G7 C KÕRGE KUUSE ALL
Tere meie raha uus, kõigil lastel rõõmus meel. Olen euroga nii tuus, varsti saan ma eurot veel. Rõõmsalt siia vantsime, 5B on tantsuhoos. Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole
Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst osa võtta.Ülemnõid andis talle aasta,et heaks nõiaks saada,siis korraldavad nõiad talle katsed ja kui ta on heaks nõiaks saanud,võib ta Walpurgi ööst osa võtta
Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega. Sarve murdudes aga saab sellest samasugune hobune nagu kõik teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda
Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib „Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?”, olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O’Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega. Sarve murdudes aga saab sellest samasugune hobune nagu kõik teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku – Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda
Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega. Sarve murdudes aga saab sellest samasugune hobune nagu kõik teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda
pala 1953 koostatud tsüklist Viis pala keelpilliorkestrile) · Ballaad cis-moll (1955) · Sonatiin fis-moll (1956?) · Klaverisonaat nr. 4 e-moll (1957-1958) · Moderato cantando D-duur (1950. aastad) 11 · 12 bagatelli (koost. 1961): Kurb laul d-moll (= 14 klaveripala nr. 1 (koostat. 1943)); Hommikul A-duur (= 14 klaveripala nr. 2); Tantsuhoos F-duur; Rahvaviis E-duur; Mängurõõm A-duur (= 14 klaveripala nr. 5), Igatsus a-moll (= 14 klaveripala nr. 6); Lastelaul As-duur (= 14 klaveripala nr. 10); Karjamaal e-moll (= 14 klaveripala nr. 11); Unistus B-duur (= 14 klaveripala nr. 13), Tantsulugu A-duur; Meenutus As-duur (= 14 klaveripala nr. 7); Kapriis. · Klaverimuusika rahvatoonis (14 pala) (koost. 1965) · Romanss B-duur (1950.-1960. aastad?) · Allegro animato f-moll (1960. aastad?)
Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11. augusti juubelipidu Kubija lauluväljakul. Laval esinevad tantsuhoos segarühmad. Autor Kalev Annom, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel. Erinevaid etteasteid sidusid aga sõnakunstnikud Kalju Liiver ja Ilmar Kudu, kellest viimane oli rahvakunstiõhtu stsenaariumi autor. Suurest vihmasajust hoolimata tegid hulgaliselt kaasa ka kõik erinevad koorideliigid, segarahvatantsurühmad,
annaabi.ee 
