teda üldse armastanudki, vaid abiellus tema hiilgava varanduse ja seisuse pärast auväärses perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes rändas riigist riiki, andes suurepäraseid etendusi, peale ühe korra, kui ta esines Pariisis, kuid Joosep oli see, kes proovis teda kaitsta maailmas hukkumise eest, kui reporter Martin Vaar tahtis Skalle nime mutta tampida. Joosep oli Kaiest lummatud, neid kahte noort ühendas kunst. Muusika ja tants käisid neil käsikäes, sest Kaie tantsis Maarva, aga ka teiste heliloojate teoste, sümfooniate saatel, mis andsid talle suurelt inspiratsiooni. Samuti käis Joosep tantsitari
teda üldse armastanudki, vaid abiellus tema hiilgava varanduse ja seisuse pärast auväärses perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes rändas riigist riiki, andes suurepäraseid etendusi, peale ühe korra, kui ta esines Pariisis, kuid Joosep oli see, kes proovis teda kaitsta maailmas hukkumise eest, kui reporter Martin Vaar tahtis Skalle nime mutta tampida. Joosep oli Kaiest lummatud, neid kahte noort ühendas kunst. Muusika ja tants käisid neil käsikäes, sest Kaie tantsis Maarva, aga ka teiste heliloojate teoste, sümfooniate saatel, mis andsid talle suurelt inspiratsiooni. Samuti käis Joosep tantsitari
vaid südames. Joosep ja Kaie läksid lahele mootorpaadiga sõitma. ,,Nad ei rääkinud enam palju, nad tundsid, et kaks rööbiti jooksvat teed sulasid järsku ühte ning algas ühine tee". Joosepi noodipoognad täitusid nüüd nii imekergelt ja enesestmõistetavalt, nagu ta polnud seda tundnud juba ammu. Ronivere rentnik Madis kosis sulase Ane ning Joosep kutsuti pillimängijaks. Kõigile läks Joosepi mäng väga hinge. Ka Rabaraud tegi tantsitar Kaiega ühe väikese tiiru ning viskas Joosepile kahekroonise öeldes: ,,Kosjanarrile ta palk". Kaie ütleb Joosepile, et seda teost tahab ta tantsida igal pool ning Joosep vastab, et sobiv koht harjutamiseks oleks Tuulemäel. ,,Joosep Maarva haarab Kaie Skalle käest ning nad hakkavad ruttama müüda Tuulemäe järsakut üles"..... ,,Võimalik, et nad jõuavadki Tuulemäele, sest kuigi sihid on kaugel, asuvad imed ometi käegakatsutavalt lähedal." Tsitaadis teosest:
Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925), Flora (1926), Kelp (1927), Andumus (1927) ja Leda (1930).1930. a-il kujunes Starkopfi isikupärane stiil, milles tundeelu ja intiimsust väljendavad üldistav vorm, kindel rütm ja kohati arhaiseeriv käsitluslaad. Kunstniku meelismaterjaliks sai graniit, lõi selles oma parimad teosed: Uppuja (1931), Naine linikuga (1935), Õhtu (1936-37), Põlvitaja (1938), Kandlemängija (1938)
annaabi.ee 
