Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID
,,Tantsija" Retsensioon Külastasin Kuressaarest pärit noore kunstniku esiknäitust ,,Tantsija". See asus Saaremaa Kunstistuudio Galeriis. Näitusel oli õhkkond väga meeldiv ning taustaks mängis mõnus muusika. Laura Arpo maalid olid tehtud akrüüliga. Kunstnik on ise küll väga noor, kõigest 26- aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav. Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest. Näitusel oli küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus. Kõik Laura Arpo maalid, mida näidati olid väga kaunid ning oleksin tahtnud näha veel rohkem tema töid
ikkagi väga vingelt olid stseenid kujutatud. Inimeste kostüümid olid täpselt sellised nagu igalpool kujutatakse, aga loomade kostüümid olid huvitavad ning pakkusid nalja. Balletimuusika taga on Georg Riedel ja Stefan Nilsson. Muusika põhineb nii Pipi Jan Johanssoni motiivil kui ka Riedeli kirjutatud teemadel 1960. aastate armastatud Pipi teleseriaalist. Muusika andis väga hästi edasi emotsioone ja meeleolu ning sidus kõik ilusasti kokku. Pipi ballett nõuab tantsijatelt erinevate stiilide valdamist. Pär Isbergi koreograafia ühendab klassikalise balleti moodsama tantsuga. Lisaks balletile näeb laval ka tänavatantsu ning Pipi isa kodusaare tantsukeel on selgelt mõjutatud sealset kultuurist. Muidugi võib lavastuses näha ka klassikalist balletti. Temperamentne Pipi ühendab enda liikumises palju erinevaid stiile, kuid näiteks tema sõbrad Tommi ja Annika tantsivad väga klassikaliselt, see võibki iseloomustada nende sellist arglikust ja tagasihoidlikust
Ballett oli palju rõõmsam ja palju seotum võrreldes Sümfooniaorkestri kontserdiga. Sümfooniaorkestri muusika oli minu arvates palju igavam, kuna muusika ei olnud tuttav mulle, kuid Tšaikovski muusika oli meeldivalt tuttav. Uut informatsiooni sain Tšaikovski elu kohta ning tema loomingu kohta. Ma polnud ammu käinud Estonias ning ei mäletanud, et see nii suur oli. Ma oleksin väga teada tahtnud Tšaikovski inspiratsiooni kohta ja oleksin tahtnud teada tantsijatelt kaua nad seda tantsinud on ja kaua nad seda õppisid. Minu ettepanek oleks teha enne kontserdit väike kokkuvõte helilooja elust, kuna usun, et see paneb inimesi tema loomingu kohta rohkem mõtlema.
Idamaade tantsudes, on pea ja näolihaste liikumine selgelt midagi märgistav väga kompleksne, keeruline karakteri avmise vahend; samas kui näit. Mitmetes Lääne tantsudes (kaasaegse tantsus) on nägu täiesti ilmetu, mittemidagiütlev tegelikult just seda väljendav, et "ma ei ole tunnetega inimene", "ma ei ole kohel, mu keha on siin". Publikusse jõllitav, võltsnaeratusega "rõõmu" illusiooni pakkuv "energiline" hüppamine on tihti nähtav mõnedes etendustes keegi on seda tantsijatelt nõudnud ja seda ka treeninud, kuid mitte keegi vaatajatest ei usu seda. Näoilmega töö nõuab teadvustamist, avatust ja ausust. FOCUS tantsus on ülioluline aspekt! Pilgu suunamine, selle intensiivsus ja dünaamiline muutus loob kommunikatsiooni, sest on seotud INTENTION`´iga (kavatsusega) ja kavatsus, motivatsioon KÕNELEB! Kõnelemisel kellegagi ei "kõnele" mitte ainult sõnad, vaid ka see kuidas seda väljendatakse kõne kiirus, peatused ja uuesti alustamised, toon, rõhuasetused,