GERICAULT F.RUDE Rändaja udumere kohal Kloostri varemed Tammikus Meduse'i parv Sõttamineku laul E.DELACROIX C.MONET Dante ja Vergalius põrgus Vabadus viib rahva barrikaadidele Impressioon. Tõusev päike Rueni katedra E.MANET A.RENOIR E.DEGAS Eine roheluses Olympia Supleja Sinised tantsijatarid Täht laval C.PISSARRO A.SISLEY Montmartre'i bulvar Udune hommik pilvisel hommikul
Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige võimsamaks antiikriigiks peale Vana-Kreeka vallutamist 146 eKr. Vana-Roomas oli kõige tähtsamaks jumalaks sõjajumal Mars
Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Näiteks "Priimabaleriin", "Sinised tantsijatarid". Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja. Kuid selline võte oli täiesti läbi mõeldud. Peamised tööd · Noored sportlased, 1860-62. Rahvusgalerii, London. · Ooperi tantsustuudio, 1872. Metropolitani kunstimuuseum, New York. · Tantsutund, 1874.
Kaheteistkümneaastane Britannicus nuttis kibedasti. Agrippina astus kasupoja juurde ja püüdis teda lohutada, ise teeseldud valust lõhkemas. Kogu selle salakavala plaani taga oligi just Julia Agrippina, Lucius Domitius Ahenobarbuse, troonipärijaks saades Nero, ema. Kuna aga tähed ei ennustanud 12. oktoobril uuele valitsejalemidagi head oli vaja keisri surm järgmise päevani salajas hoida, sel eesmärgil laskis Agrippina keisri ihukaitseväe ülemal Burrusel keisripalee sulgeda ja tantsijatarid pidid hilisel õhtutunnil juba surnud keisrile tantsima. Neil otsustavatel tundidel peeti Agrippina juures nõupidamine, kus osalesid Agrippina, pretoriaanide prefekt Burrus, Nero õpetaja Seneca, Agrippina ja tema armuke ning nõuandja Pallas. Agrippina Julia Augusta Agrippina oli ainulaadselt intelligentne, haruldaselt ilus ja silmatorkavalt edev naine. Agrippina kannatas kogu elu selle all, et tema isast, rahvuskangelasest Germanicusest, ei saaanud
ilgida. Braahman lasi kuningalambi siiiidata ja salaja pealt vaadata. Jumalannalustas tantsu, kuid ta miirkas kuningat, hlibenes, istus maha ja kattis end kinni. Ta needis kuninga daa ja kuulutas, et kui keegi tema suguvdsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Seesama pidi juhtuma Kendukalaiga.3 Lugu on selline. On rikas kaupmees, kel on seitse poega. Ta keeldub madude jumalanna austamisest. Tema nimi on Manoha, Manasd. Kas panid tiihele, et m66gad [mida tantsijatarid kiies hoidsid] olid mao kujulised? U.V.: Jah, t6epoolest - kobrakujulised. R.R.: Niisiis, maojumalanna tahab, et kaupmees teda austama hakkaks, aga ta keeldub. Jumalanna tpab i.ihekaupa maohammustuse liibi tema kuus poega. Isa ei tahtnud, et ka seitsmes poeg hukkub. Ta hoidis teda raudviiravate ja raudseinte taga, aga koigest hoolimata hammustas madu teda pulmadcil ja ta suri. Ja siis tema naine liiheb pikale riinnakule, et oma meest ellu tagasi tuua.