Kahe teki (vahetekkide või vaheteki ja peateki või peateki ja ülateki) vahele jääv ruum lasti paigutamiseks. 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Topeltpõhja tsisternid, (double bottom tanks, ) Ruumid laevapõhja ja topeltpõhja (tankilae) vahel. Kasutatakse kütuse ja ballastvee hoidmiseks. Pärast 2007.a. ehitatud laevadel on kütuse hoidmine topeltpõhja tsisternides keelatud. Kohverdam, (cofferdam, ) Veetihedate seintega kitsas ruum, paikneb eriotstarbeliste ruumide (vee- ja õlitankide, meeskonnaruumide ja kütusetankide, masina- ja lastiruumi) vahel. Vahel täidetakse veega või inertse gaasiga. Masinaruum, (engine department, ) Veetihedate vaheseintega eraldatud laevakere sektsioon, kuhu on paigutatud laeva
kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Floorid: a) veetihe täisfloor, b) vett läbilaskev kergendusavadega täisfloor, c) brakettfloor. Vundamendid. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed
kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks.
Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks
kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Vahel kasutatakse horisontaalkiilu piirkonnas kahte vertikaalset kiilulehte, mis sellisel moel koos tankilaega moodustavad karp- eht tunnelkiilu. Seda tunnelit kasutatakse vöörist masinaruumini kulgevate torustike paigutamiseks.
annaabi.ee 
