Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas+lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti vastu ja Prantsusega kaks kuud. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" 10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940
Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. · Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" · 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile. · Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. · Belgia kaitseliinide läbimurdmine. · Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva · Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940, juuni · Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. · Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. · Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22
Kagu-Aasias ·Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. ·Tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslaste sõjamasinat rivist välja lüüa ·Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad ·1942 a. mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut katastroof: üksused piirati sisse ja hävitati ·rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. ·Hitler nõudis Stalingradi vallutamist ·Punaarmee osutus vastupanu, kuid oli sunnitud lõpuks taanduma - Stalingradi lahing ·1942 a. novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all ·Punaarmee oli lõpetamas ettevalmistusi suuremaks pealetungiks, mis suunati sakslaste tiibadel asuvate Rumeenia ja Ungari üksuste pihta ·Saksa luure informeeris Hitlerit vastase kavatsustest, ent Hitler ignoreeris hoiatusi ·19.11.1942 a
osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg · Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. · Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. · Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. · Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas · Suurtükivägi. · Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a · MRP salaprotokolli realiseerimine. Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine.
1.2 Saksamaa pealetung idarindel 1942 Tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslasi siiski rivist välja lüüa. Suve saabudes pani Saksa armee end taas maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia nalftaväljad. 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga, paljud üksused piirati sisse ning hävitati. Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Algul piirdus sakslaste kava vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis Hitler piirkonna suurima linna Stalingadi vallutamist. Punaarmee osutas saksaltele raevukat vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. 1.3 Stalingradi lahing
17. septembril Nõukogude Liit idast. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. Inglismaa, Prantsusmaa kuulutasid S, sõja. Sitzkrieg. Saksa-Nõukogude sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola. Saksa välksõja taktika blitzkrieg Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. NSV Liidu agressioon Baltikumis 1939. - 1940. a Endise Vene impeeriumi territooriumi taasokupeerimine. Poola idaosa vallutamine sept 1939.