Eesti täidab Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi ja rakendab meetmeid kahjulike ainete leviku tõkestamiseks ning maal ja merel paiknevate reostusallikate suhtes. Eesti jätkab tegevust, et tõhustada valmisolekut võitluseks merereostusega. Eesti eesmärk on koostöös teiste riikidega ohutuma laevaliikluse korraldamine Läänemerel ja esmajoones Soome lahel. Eesti toetab raskeid naftasaadusi vedavatele ühekerelistele tankeritele kohaldatavaid piiranguid ning kohustust kasutada talveperioodil vaid jääklassiga tankereid. Läänemere piirkonna tuumajaamade turvalisuse tagamiseks osaletakse aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide juurde loodud töögruppides. Valmisoleku loomiseks hädaolukorras keemilise ja radioloogilise saastuse tõrjeks täiendatakse asjaomaste ametkondade spetsiifiliste tehniliste vahendite ja materjalide varu ning korraldatakse regulaarseid õppusi.
Punasel merel, lahtede piirkondades, Antarktika aladel ja Kariibi mere regioonides. Neis piirkondades lubatakse üle parda heita ainult toidujäätmeid ja seda kaugemal, kui 12 miili „lähimast kaldast“ ehk territoriaalvete lähtejoonest. Muu prügi üle parda heitmine eripiirkondades on keelatud. Läänemerel on keelatud ka prügi põletamine. • Eraldi on MARPOLis välja toodud nõuded tankeritele, samuti ka laevas tekkivatele õlijäätmetele. • Desinfitseeritud reovett võib merre lasta vähemalt 4 miili kaugusel „lähimast kaldast“, desinfitseerimata aga 12 miili kaugusel ning mõlemal juhul peab olema laeva kiirus vähemalt 4 sõlme. Väljaspool eripiirkondi võib prügi heita üle parda olenevalt prügi liigist järgmiselt: 1. Kaugemal kui 25 miili „lähimast kaldast“ lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone,
Eesti täidab Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi ja rakendab meetmeid kahjulike ainete leviku tõkestamiseks ning maal ja merel paiknevate reostusallikate suhtes. Eesti jätkab tegevust, et tõhustada valmisolekut võitluseks merereostusega. Eesti eesmärk on koostöös teiste riikidega ohutuma laevaliikluse korraldamine Läänemerel ja esmajoones Soome lahel. Eesti toetab raskeid naftasaadusi vedavatele ühekerelistele tankeritele kohaldatavaid piiranguid ning kohustust kasutada talveperioodil vaid jääklassiga tankereid. Läänemere piirkonna tuumajaamade turvalisuse tagamiseks osaletakse aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide juurde loodud töögruppides. Valmisoleku loomiseks hädaolukorras keemilise ja radioloogilise saastuse tõrjeks täiendatakse asjaomaste ametkondade spetsiifiliste tehniliste vahendite ja materjalide varu ning korraldatakse regulaarseid õppusi.
· käitamise ajal ei kasutata vett; · kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. PILET nr. 23 1.MERESÕIDUOHUTUS, TURVALISUS JA LOODUSHOID https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011049 3. peatükk loodushoid https://www.riigiteataja.ee/akt/13210389 2.NAFTASAADUSTE LAADIMISEST SADAMATES NAFTA JA NAFTASAADUSTE KÄITLEMINE 6.1 Tankerite lastimine ja lossimine 6.1.1 MARPOL (Marine Pollution) 73/78 lisas 1 nimetatud nafta ja naftasaaduste tankeritele lastimine ja lossimine toimub selleks nõuetekohaselt ehitatud või kohandatud kai ääres. Kui lastitav või lossitav kaup, sõltuvalt selle omadustest, jääb vette ujuma (ei lahustu ega aurustu täielikult), peab laadimisoperatsioonide eest vastutav isik tagama sobivate boontõkete kiire paigaldamise reostuse lokaliseerimiseks. 6.1.2 Terminali ja tankeri vastastikuste kohustuste määratlemise aluseks on "Rahvusvaheline
annaabi.ee 
