Millal on punkti normaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti tangentsiaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti kogukiirendus võrdne nulliga? Punkti normaalkiirendus on alati võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral. Punkti tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui punkti kiirus ajas ei muutu ehk kiirus on konstantne. Punkti kogukiirendus on võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral kui kiirus on konstantne. Millega on võrdsed normaal- ja tangentsiaalkiirendused punkti sirgjoonelisel ebaühtlasel liikumisel? dv at s dt Punkti normaalkiirendus on võrdne nulliga ja tangensiaalkiirendus Millega on võrdsed normaal- ja tangentsiaalkiirendused punkti kõverjoonelisel kuid ühtlasel liikumisel?
an=v2/r at= · Kirjutada valem punkti tangentsiaalkiirenduse arvutamiseks selle punkti koordinaatide x, y ja z ajatuletiste kaudu. · Millal on punkti normaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti tangentsiaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti kogukiirendus võrdne nulliga? Normaalkiirendus on võrdne nulliga punkti sirgjoonelisel liikumisel. Tangentsiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui keha liigub ühtlaselt. · Millega on võrdsed normaal- ja tangentsiaalkiirendused punkti sirgjoonelisel ebaühtlasel liikumisel? Normaalkiirendus on võrdne nulliga ja tangentsiaalkiirendus on võrdne kiiruse tuletisega aja kaudu. · Millega on võrdsed normaal- ja tangentsiaalkiirendused punkti kõverjoonelisel kuid ühtlasel liikumisel? at= 0 an=v2/r · Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti kiireneva ringliikumise korral? Rööpküliku abil.
Kuna t = Tja = 2 , siis = T = . Täispöörete arvu ühes T ajaühikus nim. sageduseks f=1/T. Järelikult w = 2f . Nurkkiiruse vektori muutumist ajas d d iseloomustab suurus = lim = mida nim nurkkiirenduseks. Nurkkiirendus puhul on t 0 dt dt an = 2 R ka olulised normaal-ja tangentsiaalkiirendused. Nad avalduvad kujul . Seega nii at = R normaal kui ka tangentsiaalkiirendus kasvavad lineaarselt punkti ja pöörlemistelje vahelise kauguse R suurenedes. Kiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos v = [R ] . Distributiivsusest lähtudes [R ] = [( r + R )] = [r ] + [R ] . Samuti on vektorid r ja w kollineaarsed, seega on ka nende korrutis null. Järelikult v = [R ]
puutub tangentsiaalkomponenti aC , siis see märgitakse sageli aCt , a 2 aga a 2t . Kuna normaalkiirendus on alati suunatud trajektoorringjoone tsentri poole, siis on nii aC kui ka a 2 suunatud punkti O poole (nagu on ka näha joonisel 1.3). Tangentsiaalkiirendused aC ja a 2 on suunatud vastava normaalse komponendiga risti, olles seejuures -kaarnoole poolt osutatud suunas. Moodulilt on kiirendused l 2 l aC = ; aC = ; a2 = l ; a2 = 2 l (1.3) 2 2 Seega saame keha 1 inertsjõudude peavektoriks ( )
kiirusplaan. 2.3.4. Düaadmehhanismide kiirendusplaanid Kiirendusi on võimalik arvutada ainult pärast kiirusplaanide koostamist. 1. tüüpi lüli võrrand on: n t aC = a B + aCB + aCB ... 2.13 n t kus aCB ning aCB on vastavalt punkti C pöörlemisel ümber B tekkivad normaal- ja t tangentsiaalkiirendused. Vektor aCB on BC-ga, moodul on tundmatu. Normaalkomponent (kesktõmbekiirendus) n aCB 2 = vCB / l BC = ( µ v b c) 2 / lBC ... 2.1 kus µv - kiirusplaani mastaabitegur, b c - lõik kiirusplaanil, l BC - punktide B ja C vaheline kaugus (lüli BC pikkus). Vektor n
annaabi.ee 
