Tootjad: Balatonboglàr, Szent Orban (Huba Szeremley), Varga. Eger (5160 ha) Kuulsuselt Tokajle järgnev piirkond, mis asub Bükki mägede lõunanõlvadel. Seal valmistatakse Egri Bikavèri, Egeri Härjaverd. Vanasti oli segu põhikomponent Ungari mari Kadarka, praegu võib see olla Kèkfrankos või Kèkoporto, lisatakse veidi Cabernet Sauvignoni ja Merlot'd. Odav ja vanamoodne Egri Bikavèr on hapu ja õhuke, kallim ja modernsem on tugev ja maitserohke, vanillisest tammevaadist läbi käinud. Olulisim valge viinamari on Transilvaaniast pärinev Leànyka (seal Feteasca Alba), aga ka Chardonnay on siin levinud. Tähtsamad tootjad : G.I.A, Hungarovin, Thummerer Pince, Egervin. Etyek-Buda (2000 ha) Alles 1990.aastal moodustatud piirkond, mis hõlmab Budapesti eeslinnades asuvaid veiniaedu ja linnast lääne poole jääva Etyeki. Kasvatatakse põhiliselt Burgundia viinamarjasorte, millest enamik läheb Budafoki vahuveinikeldritesse
Lisab veinile ümarust, magusust, pikkust Moodustab aroomis ühendeid, mille kaudu tajume põnevust, ilu, mitmekesisust, võlu VEINI MAITSED Magus- keele esiosas (glükoos, fruktoos) Soolane-kahel pool keele esiosas Hapu-keele ääred (taandab magusust) Mõru, vürts-paiknevad keele tagaosas Umami-mahlasus, toidusus Füüsikalised mõjud-kihisemine, temperatuur, voolavus, parkained VEINI AROOMID Aldehüüdid-oksudeerunud alkoholid uuest tammevaadist, värsked puuviljad. Estrite ühendid-tekivad fermeneerimise ja küpsemise ajal. Annavad veinile marjaseid, lillelisi, puuviljaseid noote. Soe kliima-magusad, küpsed, troopilised, vürtsised, puuviljased, täidlased lõhnad Jahe kliima-värsked, rohelised, õhemad aroomid Pudelis küpsenud aroomid liituvad, tekivad lõhna ühendid, mis erinevad algsest veinist. VEINI AROOMID Puuviljased: tsitrusviljad, marjad, puuviljad, troopilised viljad, kuivatatud viljad.
Noores veinis on rohkelt happeid. Küpsemisel happed vähenevad. Jahedas kliimas saadakse happelisemaid veine kui soojas. Happelisus sõltub ka viinamarjasordist. Soojas kliimas lisatakse veinile sageli viinhapet. 2. Parkhapped (tanniinid) Teine põhiline veini ,,konservant" ja arengupotentsiaali määraja hapete kõrval, samuti skeleti teine aluskivi. Sisaldavad polüfenoole, mis on värvainete allikas. Tekivad veini marjakestadest, seemnetest, lehtedest, vartest ja tammevaadist. Noortes veinides on tanniine rohkem kui vanades veinides. 3. Puuviljasus (mahlakus, magusus) Puuviljasuse annavad glütseriinid. Glütseriinid annavad veinile ka mahlakuse, lisavad täidlust ja lopsakust. Puuviljasus on justkui lihasmass veini skeleti ümber. Glütseriinsus ja puuviljasus johtuvad kliimast ja veini aastakäigust. Soojas kliimas tekib veini rohkem puuviljasust. Veini küpsedes puuviljasus areneb. Noores veinis avalduvad värsked puuviljad, veini arenedes puuviljad veinis
Vei- nast vaevama. ni laagerdudes tanniin pehmeneb, nii et omane eeskätt noortele veinidele. Li- kirbe – veinis on palju hapet, vürtsi või saks marjast pärinevale parkainele võib parkainet, aga vähe mahlakust. veinis olla ka tammevaadist tulenevat lame – veinis on vähe hapet ja tal puu- puiduparki. dub tarvilik maitseulatus. täidlane – vein, mis on tiheda konsis- maamaitseline – veinis on pisut mulla tentsiga ja täidab suu rohke maitsega. või ka rohu nüanssi. Tüüpiline Cabernet Vahel võib täidlane vein meenutada Franci viinamarjasordile. lausa kisselli.
annaabi.ee 
