riigikantsler enam sellist võimu nagu tema. Pärast oma naise, Johanna von Bismarcki surma 1897. aastal suutis Otto kord Wilhelm II-ga väga pinnapealselt ära leppida. Samuti suutis ta veel korraldada skandaali selle pärast, et Riigipäeva enamus oli Bismarckile sünnipäevaõnnitluse saatmise vastu. Bismarcki sõnul oli see täielikus vastuolus kõigi Saksamaa vürstide ning rahvaste soovidega. 30. juulil 1898 Otto von Bismarck suri. KASUTATUD KIRJANDUS: · Tõnu Tammberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg. II osa" · Lothar Gall ,,Bismarck" · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. köide
Inimestele võeti ära nende vara. Loodi sovhoosid ja kolhoosid, kus inimesed nägid ränka vaeva. Referaat valmis mitmete raamatute, internetilehekülgede ning vanaema mälestuste toel. Referaadi kirjutamiseks läks aega umbes nädal. Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu. Avita, 2002 4. Vahtre, L. Elu-olu viimasel vene ajal. Kirjastuskeskus, 2002 5. Kuutma, R. Wabariigist vabariigini. Varrak, 2009 6. Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010 Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis 2. http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=7 3. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ 4. http://www.kastnaselts.ee/
Väline lojaalsus uuele võimule ei päästnud teda: 1940. aasta juuli lõpul küüditati K. Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10
Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA Ei jäänud uue ideoloogia pealesurumisest kõrvele, kuid seda sai mõjutada vähem kui teisi valdkondi. Koorilaulus rahvuslikkuse rõhutamine, kuid see jäi plakatlikuks. Muusika pidi paljudele massidele meeltmööda olema. See polnud väga isikupärane ja omapärane, see oli ilmetum. Edasi tegutses vana põlvkond: Artur Kapp ja Heino Eller, Gustav Ernesaks (koolimuusika arendaja ja edendajana). Uus põlvkond: Jaan Rääts, Eino Tammberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt. Moodustasid oma loominguga teatava opositsiooni senisele Eesti muusikale. Ei tahtnud olla pseudorahvuslikud. Vahepeal oli olnud äralõigatus lääne maailmas. Uuenduseks oli Varssavi sügis, kus said osaleda ka eesti muusikud ning saadi kontakti teiste riikide muusikutega. Jaan Rääts rütmilisus ja selle rõhutamine (kontsert kammerorkestrile). Eino Tammberg - kammermuusika, sümfooniline muusika suurematele orkestri koosseisudele (sümfooniline teos
annaabi.ee 
