Kogu filmi vältel kasutati muusikas väga palju keelpille ja üleüldiselt olid kasutatud lood üksteisega väga sarnased. Tempo oli suhteliselt rahulik, tämber oli instrumentaalne ja müstiline, vokaalset muusikat kasutati ainult paar korda. Meloodia oli astmeliselt liikuv ja harmoonia oli heakõlaline. Võitlusstseenide ajal oli muusika tempokam ja võimsam. Mulle meeldisid rohkem lood, mis olid rahuliku tempoga ja heakõlalised, kus kasutati erinevaid instrumente nagu kitarre, viiuleid ja tamburiine. Lood mida kasutati võitlussteenide ajal ja olid süngemad tekitasid minus ebameeldivat tunnet, peamiselt sellepärast, et filmis oli parasjagu väga vägivaldne ja stressirohke hetk. Lood ei olnud väga meeldejäävad, sest need kõik olid üpris samasugused, paari erinevusega siin ja seal. Saaksin need jagada kahte gruppi: aeglased ja staatilised lood ning kiired ja vaheldusrikkad lood. Minu jaoks oli seda filmi väga huvitav vaadata, sest see oli hispaania keeles ja ma ei vaata
lahkus ka tema juurest. Juba viies peremees , kellega juhus teda kokku viis , oli indulgentsimüüja , kes mõtles välja igasuguseid kavalusi , et äri vaid õiteseks. Nad käisid erinevates külades ringi ja aina müüsid indulgentse. Kokku oli poiss oma viienda peremehe juures umbes neli kuud ja samuti tema elu polnud kerge. Pärast seda läks ta tööle ühe maalri juurde , kes tamburiine võõpas , Lazaro segas talle värve ja sai sealgi igasugust viletsust tunda. Selleks ajaks oli ta juba noormeheks sirgunud. Hiljem sai kaplanilt eesli, neli suurt kannu ja piitsa , temast sai linna veevedaja. See oli esimene samm tema parema elu suunas , sealtpeale oli tal kõht alati täis. Selles ametis läks tal hästi ja peale neljandat teenistusaastat sai ta endale lubada esimesed korralikud pidulikud riided. Peale seda andis ta peremehele eesli tagasi ja läks oma eluga edasi.
tantsiksid. Ainsad viited Piiblist, kus tantsu on kasutatud kui sotsiaalset lõbustust, võib leida kirjeldustest, kuidas ebausklikud perekonnnad veetsid aega luksuses lõbutsedes ning kes langesid äkki. Muistne tants oli erinev sellest, mis on tänapäeval lääneühiskonnas teada tantsu mõiste all - tavaliselt oli see ainult naiste osalusega: ,,Siis Mirjam, prohveteerija, Aaroni õde, võttis tamburiini oma kätte ja kõik naised järgnesid talle, mängides tamburiine ning tantsides." (Exodus 15:20). Piibli üks toredamaid kirjakohti kirjeldab Davidi omapärast tantsu 3 Jumala kaare ees (2Sam 6:14), millest naised võtsid osa pille mängides. David juhtis koori "katmata", st kandes ainult linast tuunikat, sest ta mõtles ainult Jumala aule, kiites-austades teda ennastunustavalt, kogu oma väest. Olles algselt kasutusel ainult religioossetel juhtudel ja
eeslaulja, kelle värssi kordab kogu ülejäänud grupp. Palju võib näha ringmänge mängivaid lapsi, kes saadavad mängu oma laulude ja käteplaksutamisega. Väga oluline on religioosne muusika. Euroopa ja Aasia religioossete gruppide segunemisel on tekkinud sellised religioossed liikumised nagu rastafari, pocomania ja kumina. Need kõik on väga muusikalembelised usundid. Rastade muusikas on olulisel kohal trummid ning palvelaul, pocomania ja kumina puhul kasutatakse lisaks trummidele ka tamburiine ja shaker'eid. Trummid on Jamaica folkmuusikas erakordselt olulised. Trummid on Aafrika süda. Valge mees võis küll püüa kontrollida kogu rassi, kuid ta ei saa peatada Aafrika südamelööke. Traditsioonilisteks tantsumuusika liikideks on mento, kvadrill, jonkonnu, dinki mini ja bruckins ja neid tantse tantsitakse sageli kõikvõimalike pühade ajal. Muusika ja tantsuga võrdväärselt tähtsad on siin ka värvikad kostüümid
tasin viiuli trummide vastu. Nimelt oli minu isa ostnud sügisel 3 terve puhkpilliorkestri pillide komplekti ühelt Saksa sõjaväeorkestrilt, mis Saksamaal alanud revolutsiooni pärast koju sõitis. Sealt sain suure ja väikese trummi, kaks timpanit (neid ma hakkasin kasutama alles 1931. aastast peale oma orkestris). Suure trummi löökjala konstrueeris mulle Kristali muusikaäri. Tom-tomide asemel kasutasin lihtsalt juurdemonteeritud tamburiine. Taldrikud olid päris head, aga liiga suured.” Strobeli trummimängija karjäär sai tegelikult alguse juba reaalkoolis õppimise ajal, kui ta oli mänginud mõningase aja, kuni koolidirektori resoluutse keeluni, Astoria hotelli viiuldaja Boris Kuhlmanni triole trumme tantsurütmideks. Varasematest töökohtadest mainib ta veel trummimängimist ühes mustlasorkestris, kus talle selleks puhuks kleebiti ette mustad vuntsid
annaabi.ee 
