Keskkonnaministeeriumi 2005.- 2010.aasta seirestatistika põhjal] Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tõmmulendlaste arv 36 29 53 66 40 67 Ka teised looduskaitse all olevad koopad pole tegelikult piisavalt kaitstud. Vääna-Posti koopas nr 2 oli 2007.aastal põletatud prügi, mis maa-aluses käigus talvituvatele nahkhiirtele võib mõjuda surmavalt. Humala varjendi ümbrusest avastati 2007.aasta seire käigus hulgaliselt prügi, mis takistas nahkhiirte sisenemist varjendist algavasse maa-alusesse käiku. Humala koopas on mitmeid aastaid olnud ja leidub veel siiani mõningaid mürgitünne, mis muudavad samuti koopa õhu seal talvituvatele tõmmulendlastele ohtlikuks. [4] Samuti ei saa nahkhiired talvituda tahmastes või liigse CO2 sisaldusega ruumides. Seetõttu tuleb
korral. Üldine veekadu transpiratsioonil ei olene ainuüksi transpiratsiooni intensiivsusest, vaid ka lehtede hulgast, nende pinnast: mida lopsakamalt liik kasvab, seda suurem on ka veekadu.(Laas 1967) Suurim tähtsus taimede elus on siiski tilkvedelal veel. Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus. Sageli külmuvad külmahellad liigid kuni lumekorrani. Paks lumi väldib mulla sügavat külmumist ning ühtlasi aitab suurendada kevadisi veevarusid. Kuid lumi võib põhjustada ka kahjulikult mõjuvad lumevaalimist ja lumemurdu, eriti sulalume korral. Niisketel muldadel esineb 10 sageli külmakohrutamist, mille tagajärjel taimed kas hukkuvad või vigastatakse nende juuri
2.1. Vaatlusaeg ja –koht Minu uurimistöö pealkiri ütleb juba, et jälgisin linde oma kodukoha ümbruses (vaata joonis 1). Ma elan väikses mereäärses linnas nimega Haapsalu. Minu kodulinn asub Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal. Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm. Haapsalu on madal, pika ja käänulise rannajoone, roostunud merelahtede ja kadakaste rannakarjamaadega maa. Madal rannikumeri ja avarad rannaniidud on soodne rändepeatuspaik Lääne-Euroopas talvituvatele ja Arktikas pesitsevatele lindudele. (MTÜ Läänemaa Turism) Kortermaja (vaata joonis 1 – punane täpp) kus ma elan asub segametsa ja linna vahel, Haapsalu laht jääb aga kaugemale. Juba enne vaatluse alustamist oskasin ma öelda, et metsas on tunduvalt rohkem linde. Kuna seal on rohkem elupaiku ja toitu. Toiduks on putukad, seemned, marjad ja pungad. Elupaikadeks on puuõõned, maapind, puuoksad või põõsad. Leidub ka avamaastikku. Kuid linnas oli palju kergem
Eestis on täheldatud kuute erinevat maa-alust talvituspaiga tüüpi. Suured tehiskoopad on maasisesed ruumid, mille ruumala on üle 1000 m³. Sellesse kategooriasse kuuluvad vanad kaevanduskäigud, suured maa-alused kaitseehitised jms. Nahkhiirte talvitumiseks on oluline hea mikrokliima ja suured tehiskoopad on väliskeskkonnast hästi isoleeritud ning heaks talvituspaigaks. Õhutemperatuur püsib aasta läbi (+5ºC) (+8ºC), mis on ühtlasi ka sobilik temperatuur kõigile Eestis talvituvatele nahkhiirtele (Masing, 1984). Väikeste tehiskoobaste kategooriasse kuuluvad maa-alused ruumid, mille ruumala jääb alla 1000 m³. Antud koopad on väliskeskkonnast vähem isoleeritud ja sealne õhutemperatuur on (5ºC) ja (+5ºC) vahel. Väikseid tehiskoopaid võib leida Eestis mitmel pool, kuid kõige rohkem asub neid Tallinna lähistel (Masing, 1984). Looduslikud koopad on peamiselt Põhja-Eestis asuvad teadaolevad väikesed
annaabi.ee 
