pojad, keda tuleb pidevalt toita (kuni 600 korda päevas). Pojad lahkuvad pesast pärast 19-22 päevast toitmist. Seejärel tullakse veel mõnda aega pessa ööbima ja saadakse paari nädala jooksul vanalindudelt toitu, kuni ise putukaid püüdma asutakse. Millal võib Eestis kohata... Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Suuremal hulgal jõuab neid kohale mai alguses. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne kestab terve mai. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne võib toimuda kuni septembri lõpuni. Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka) Rahvapärased nimed: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse
talvituvate konnade kogumi, hakkab ta seal nagu sahvris vajadust mööda toidu järel käima. Nii võib ta kevadeks hävitada terve kogumi. Roomajad ja teised kahepaiksed kaevuvad paksu kõdukihi alla või külmumispiirist sügavamale pinnasesse. Teinekord sobib ka näriliseurg või muu maa-alune tühemik. Rästikutel ja nastikutel on kombeks koguneda aastaid samadesse talvekorteritesse. Kevaditi hajuvad loomad sealt isegi kuni mitme kilomeetri kaugusele, sügisel pöördutakse taas samasse talvituskohta tagasi. Imetajatest magab talveund osa meie nahkhiiri need, kes lõunasse ei page. Nagu öeldud, taluvad neist külma kõige paremini põhja-nahkhiir ja pruun-suurkõrv. Nende talikorterites on temperatuur vaid kuni mõni kraad üle nulli . Talve alguse poole kasutavad nad puuõõnsusi, puuvirnu, väiksemaid keldreid ja seinte pragusid. Käredama külma korral koguneb neid rohkem suurematesse keldritesse ja koobastesse. Seal valivad nad magamisaseme pigem sissepääsu
seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri. Arvukus. Eestis pesitseb 150 350 tuhat paari, Euroopas 40 80 miljonit paari. Suitsupääsuke III kategooria kaitse all arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist.
niitudel ja kuivades männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil, liikudes elu jooksul vaid 60...100 m raadiuses. Rästikud talvituvad septembrist-oktoobrist aprillini, allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 40 cm...2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2...4 ° C - näriliste või muttide urgudes, pehkinud kändude juurekäikudes jne. Sageli talvituvad 2...5 isendist koosnevate gruppidena, ka koos vaskussidega. Sama talvituskohta kasutatakse aastaid. Suvel varjuvad urgudes, kändudes, põõsastikes. On aktiivsed videvikus ja öö esimesel poolel, kuid ka päeval väljuvad korduvalt peidupaigast. · Toitumine Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad ka putukaid (tirtse, mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid), nälkjaid ja vihmausse.
a) arengutsüklis kõigil liikidel talvitub külmakindlaim arengujärk, enamasti muna või valmik; Endla Reintam, 2008/2009 50 b) füsioloogias varuainete kogunemine, vee hulga vähenemine kehas, külmakindluse suurenemine. Suur talvine glütseroolisisaldus võimaldab parasvöötme putukail kohastumuslikult külma taluda kuni - 40ºC; c) käitumises õigeaegne asumine liigiomasesse talvituskohta talvitusränne (lepatriinudel). 8) migratsioon loomade ulatuslik liikumine, mida ajendab elutingimuste muutumine või loomade vajaduste muutumine elu jooksul. Migratsioon võib olla: a) ööpäevane näit. harilik kärnkonn ületab öösel maanteed; b) aastaajaline kulgeb piki evolutsioonis kujunenud rändeteed. Näit. sinignuud jt. antiloobid ja veised rändavad kuival aastaajal, kui napib toitu ja vett, parematele aladele. Kui saabub vihmaperiood,
annaabi.ee 
