Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud. Väljadele toob september hommikuse kastme. Enam ei mängi lapsed aasadel. Murud on hoolega kasvama hakanud, kellelgi pole aega neid niita. Enamik niite on mattunud üha rohkem puudelt langenud lehtede alla. Sügis annab väljadele märku saabuvast külmast. Nii
Enamik organisme on kõigusoojased Organismidel on tekkinud erinevad kohastumused ebasobivate temperatuuride talumiseks Taimede kohastumused: 1) Lehtede langetamine säilivad puitunud osad 2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd) 4) Säilivad maa-alused osad Loomade kohastumused: 1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained,
fenoloogilisi aastaaegu. Paikkonniti ilmuvad fenoloogilisi aastaaegu piiritlevad nähtused eri aegadel, sest nad sõltuvad õhutemperatuurist ja teistest klimaatilistest tingimustest. Sügisega seotud fenoloogilised nähtused on pilvisuse suurenemine, sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis kaasnevad sügisega nagu lehtede värvumine ja langemine, rändlindude lahkumine ja loomade talvevarude kogumine (seotud päeva pikkusega), seemnete valmimine (seotud õhutemperatuuri ja valgustingimuste muutumisega). Olenevalt ilmastiku käigust saabuvad elava looduse sesoonsed nähtused igal aastal erinevatel aegadel. Näiteks kevade tulek ja vegetatsiooniperioodi algus võib ühel aastal toimuda märtsis, teisel aastal aga mai alguses. Seega ei saa kalendriliste aastaaegade järgi tegutseda. Selleks on püütud välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi, kus jaotus on tehtud
ga. Järgnevalt toimus vend mesilasrasse, mida uurida. Rasside omadused on üles kirjutatud, ja see- Adami tõuraamatu järgi tõttu võime leida mesilasi meile huvipakkuvate geneetiliste omadustega, 1950. aastatel buckfasti näiteks sülemlemiskainus, hea aastane elurütm, vähene talvevarude mesilaste ristamine kree- vajadus jne. Seejärel on neid toodud Euroopa aretusjaamadesse ja ris- ka mesilastega ning 1960. tatud pärast hoolikat planeerimist teiste mesilastega. Selle tulemusel on Buckfasti mesilasema (valge liin). aastatel Apis anatolica ja vend Adami aretatud buckfasti mesilasse õnnestunud koondada paljud
Toimumiskoht rakus Kloroplast mitokonder põhipigmendid klorofüllid tsütokroomid Tarbitav gaas CO2 O2 Eralduv gaas O2 CO2 Suhe orgaanikasse Orgaanilise aine osatähtsus Orgaanilise aine osakaal kasvab (biomassi juurdekasv) langeb (talvevarude säilitamine keldris; osa läheb veeauruna, teine osa hingmisena) Suhe energiasse Ainukene protsess, kus Toimub energia muundumine kasutatakse süsteemivälist ühest vormist teise ja
annaabi.ee 
