päevas väga tihti. · tööstuslik areng- 21. sajandil on see nii palju arenenud, et töökohti on tunduvalt rohkem kui 19. sajandil. · inimeste erinevus- 19. sajandil kandsid kõik ühesuguseid riideid, praegu nimetatakse neid rahvariieteks, kuid praegu on põhimõtteliselt igal ühel oma stiil ja maitse kuidas nad riietuvad. · 19. sajandil oli väga raske tõitu saada: kõik tuli ise teha ja kasvatada ning tuli koguda ka talvevarud ja ka toidu puuduse üle ei tohtinud viriseda. Tänapäeval toidu saamiseks minnakse poodi, ainult need kes tahavad, need kasvatavad, kuid mitte kõike. Palju toitu läheb ka ära viskamisele, sest inimesed tihtipeale võtavad nii palju toitu taldrikule, et ei jõua ära süüa. 2. 2050. aastaks olen mina juba peaaegu 60. aastane ning loodetavasti olen saavutanud elus oma eesmärgid. Usun,et sel ajal on mul mees, lapsed ja lapselapsed, kes käivad mul
tänulik. Leila ning siilike pääsesid lõpuks lahti ja nad andestasid rebasele, kinkides rebasele veel ühe koti kuldmüntidega. Siilike ja Leila hakkasid taas kodu poole jalutama. Leila hellitas õrnalt õnnekivi ja lausus:" Ma soovin, et mu vanemad ärkaksid ellu!" ning taas hakkas õnnekivi särama ja helendama ning Leila vanemad kappasid mööda põldu oma tütrekese juurde. Nii siilike kui ka Leila leidsid oma õnneliku lõpu. Siilikesel oli oma onn ning talvevarud ja Leilal oli perekond kellega ta koos tagasi kuningriiki läks. Marion Demus 10.11.2013 8B
Nende ettekujutus elektrita, masinateta ja rahata ökokülast ei vastanud tõele. Elekter oli kasutusel. Mobiilid levivad, poes müüakse toitu, sõidavad traktorid, vinguvad kreisaed, kihutab buss. Ökoküla? Maja on must ja tarvis palju koristada. Esimene öö oli kõige hirmsam, keegi ei maga, õudsalt haiseb. Tuuli teeb suurpuhastuse ja võib täitsa elada. Majas on ka naabrid Tanja ja Misa. Nad näitavad, kuidas teha peenraid, sest siin peab iga pere endale talvevarud kasvatama.Vissarionlased on taimetoitlased. Tanja ja Misa on lastele teised vanemad ning nad on pidevalt naabrite juures. Vissarionlastele on lapsed kõige tähtsamad ja sageli lükatakse teised tööd edasi, et tegeleda laste heaolu loomisega jne. Siberi talv on päris talv ja suvi päris suvi. Aga kevad on jälle põrgu eeskoda; sääsed tahaksid luuni paljaks järada. Sügisest ei ole mõtet rääkida, see lõppeb kiiresti. Lumi tuleb maha mõnenädalase
Temperatuuri mõju organismidele · Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojased · Organismidel on tekkinud kohastumised ebasobivate temperatuuride talumiseks · Taimede kohastumused o Lehtede langetamine o Madal kasv o Kaitsevaha kiht lehtede pinnal o Säilivad maa-alused osad · Loomade kohastumused o Talveuni nt nahkhiir ja talveuinak nt karu o Karvkate, sulestik, raskude o Ränded o Talvevarud · Organismile mõjub alati mitu tegurit koos, kuid kõige rohkem mõjutab teda see tegur, milles oleme kõige nõrgemad. Nt me ei suuda talvel ilma soojade riieteta õues olla · Iga teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada. Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt
Tüvetükid on saetud ja viidud siit. Ainult uurakil känd. Ja see oksariit. Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid, et risuriit murdub kui ragelev leib? Läbi roostjate raagude, okkapuru -- mis mees sealt nii vapralt end üles surub, et raginal laguneb koost kogu onn? See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn. SIIL Toomas Kersalu Pobiseb ja nuuskab nina, aevastab ning turtsub aina siilipoiss, kes sügismarus korjab kokku talvevarud. Võtab selga õunu, pirne, tassib pessa seenesirme. talvel suure külma aegu siilipoiss peab pesas naeru. Kuid ninake tal vesine - vist riietus on kesine. Karusnaha poodi tema vahel võiks ka külastada. Karvamantel ostku selga, siis ei ihu külma pelga. Soojad tossud jala otsas sobima peaks hästi metsas. Pakane kui paugub väljas, Siilike ei ole näljas. Kuuma teega ravib nohu, marjadki on arstirohuks. Kevadpäikse soojus teda jälle kutsub askeldama. Ära metsas siili sega,
Koondas põhijõud Moskva vallutamiseks, toodi ära osa vägesid Leningradist Seetõttu oli Punaarmeel võimalus pealetung Leningradis peatada, Saksa väed võtsid Leningradi piiramisrõngasse == Leningradi blokaad 1941-1944 Sept 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Moskvale, detsembriks jõudsid paarikümne km kaugesele Moskvast Ebaõnnestusid sest: 1)Harjumatud ilmastikuolud(talvekülmad, läbipääsmatud teed) 2) Puudusid talvevarud, sest Hitler arvas et sõda saab talveks läbi 3)Punaarmee oli toibunud ehmatusest (kiiresti pandi Siberis tööle sõjatehased, osa vägedest toodi Siberist appi, lääneliitlaste abitarned) 7. dets 1941 Jaapani kallale tung USAle (Pearl Harbor) o Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu 6. Dets 1941 Punaarmee vastupealetung Moskvas Saksa üksused löödi tagasi, Hitleri plaan läbi kukkunud 1942
annaabi.ee 
