sagedasti on palju kaksikuid. Poegimisintervall on 3 aastat ja enam. Sündides on pojad kusagil orava suurused, pimedad, karvadeta ning kaaluvad umbes 400-600 g. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Pildid 6 7
Pojad sünnivad tal jaanuaris, taliuinaki ajal. Ühes pesakonnas on tavaliselt üks või kaks poega, kuid harva võib olla ka kuni viis poega. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene. Eestis on lubatud ka erilubade alusel karule jahti pidada. 6 Elutingimused Varem leidus teda peaaegu kogu põhjapoolkeral
See-eest võivad nad aga lühikese aja vältel väga kiiresti joosta. Seal, kus talved on külmad, magavad karud maa-alustes koobastes talveund. Talvel magab ta ligi 6 kuud ega söö midagi. Jaanuaris sünnivad emakarul koopas kaks kuni neli poega, kes püsivad vähemalt aasta otsa emaga koos. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Tänu aastakümneid kestnud kaitsmisele on karusid Eestis nüüd nii palju, et enam nad looduskaitse all ei ole. Levinud: Põhja-Aameerika, Põhja-Aasia; hõredalt ka Ida-Euroopas 3.3 Valgejänes Meie looduses elab kahte liiki jäneseid valgejänes ja halljänes. Valgejänes elab metsas. Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. Päris lagedale tuleb harva:
Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9 kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Eluiga - Karud elavad kuni 50 aasta vanuseks. PUNAHIRV (Cervus elaphus) Hirv on imetajate perekond hirvlaste sugukonnast sõraliste seltsist. Välimus - Hirv on välimuse poolest kuninglik loom. Suuruselt metskitse ja põdra vahepealne. Hirvede kehasuuruses väljendub sooline dimorfism
annaabi.ee 
