muruna: peenelehelise rohukamara. Dekoratiivsust on 5-pallilise skaala alusel hinnatud 3,9 palliga. Kevadel algab kasv vara. Kasv kestab ja taimiku tumeroheline värvus säilib hilissügiseni. Muru talub sagedast ( vegetatsiooni- perioodil keskmiselt 12-kordset 3-4 cm kõrgust niitmist. Taimed katavad mullapinda hästi nii enne kui pärast niitmist. Haiguskindlus: Rahuldav. Talvekindlus: Vastupidav talvekahjustustele, jäätumisele ja külmale. Kestvus: 8-12 aastat. Läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk. Pika püsivuse, tugeva võrsumisvõime ja agressiivsuse tõttu surub võõrliigid ja umbrohud rohukamarast välja ning muutub 2-3 aasta jooksul valitsevaks. Karjamaa-raihein Karjamaa-raihein ( Lolium perenne L. ) ,,RAIDI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal. Sorditüüp: Keskvalmiv diploidne 40-60 cm kõrgune alushein
Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus- ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele. Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse tagamiseks peab kesa olema tasane, mulla pealmine 5cm kiht kohev ja alumine osa tihe. Kui muld on külviks liiga kohev, tuleb põldu enne külvi rullida. 7 Külvijärgne harimine Sügisestest töödest on tähtsaim vesivagude ajamine, kuna rasketel muldadel kujutab suurt ohtu pinnavesi ja jääkahjustused
Oluline on, et oleks piisavalt varutoitaineid (ei külmu nii kiiresti ära, ei teki külmakahjustusi). Talvele vastupidavamaks muutuvad taimed sügisel karastusperioodil. See aasta halb karastusperiood (NB! EKSAMIS). Üheks karastusperioodi alustajaks on päeva pikkus, kui päevad muutuvad lühikeseks, siis taimed orienteeruvad sellest. Karastumist soodustab sügisene ilmastik: madalad temperatuurid ja hea valgustus. Pilves ilmaga väheneb taimede vastupidavus talvekahjustustele. Taimed võivad hukkuda ka siis, kui nad on vahepeal kasvu lõpetanud ja soojade ilmadega hakkavad uuesti kasvama. Talvel võivad taimed hukkuda: · Külmumise külma tõttu tekivad taime rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja rakumembraanid purunevad. · Haudumise kui lumi tuleb sulale maale, siis lume all soojas taimedel jätkub intensiivne hingamine, kulutatakse ära toitained ja taim hukkub. Kui lumi tuleb
..5 aastat kasutada rohumaade pealtväetamist. 39 3.2.4. Seemnesegud Heintaimeliikide ja sortide sobivus Lammaste karjatamiseks sobivad liigirikkad madala ja tiheda taimikuga karjamaad. Liigirikkas segus heintaimed täiendavad oma keemilise koostise erinevuse tõttu üksteist ja rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse. Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid. Kuivale kasvukohale sobivad liblikõielistest heintaimedest harilik nõiahammas ja lutserni karjamaasordid. Kõrrelistest sobib kerahein kuivale savikale mullale, toitainete vaesemale mullale punane aruhein ning toitainete rikkale
annaabi.ee 
