sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi TAIMESTIK Click icon to add picture Click icon to add picture TAIMESTIK Okaspuudel pole õisi, kuid neil valmivad seemned. Need ei valmi mitte vilja, vaid käbi sees. Seemned asuvad käbi soomuste vahel. Okkad suudavad külmadele talvedele vastu pidada. Enamik põhjas kasvavaid okaspuid on ka ise käbikujulused. Tänu sellele libiseb lumi neilt kergemini alla ja oksad ei murdu lume raskuse all.Metsa all on pime, seepärast kasvavad seal ainult seened, samblikud ja samblad. Okaspuude okkad kõdunevad väga aeglaselt. TAIMESTIK Okaspuude all kasvab üsna vähe ka põõsaid ja rohttaimi.Valgusküllasemaid metsaaluseid (männikus, lehisemetsas) katavad kääbuspõõsad ehk puhmad.
Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied moodustavad hea kontrasti tumerohelise lehestiku taustal. Sobib igale mõõdukalt viljakale, vett läbilaskvale pinnasele valguseküllasel kasvukohal, kuid talub ka vähest varju. Hõlpsasti kasvatatav, sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või väiksema rühmana ning aiapiirdele vabakujulise hekina. Lõigata pärast õitsemist. Eestimaa talvedele hästi vastupidav, traditsiooniline maakodude läheduses kasvatatav ilupõõsas. Paljundada saab suviste poolpuitunud pistikutega. Harilik sirel ´Znamja Lenina´ (Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´) 10 Heitlehine kõrge ilupõõsas või kujundatuna tüvepuu õlipuuliste sugukonnast. Sort on silmapaistev oma tumedate punakaslillade veidi lõhnavate õite poolest. Õied on koondunud püramiidjatesse kohevatesse pööristesse
Botnia lahes on merepinna taandumine tasapisi aeglustumas. Lisaks keskmisele veetasemele mõjutab kliimamuutus ka veekõrguse muutlikkust. Suurenenud sademetehulk, tuulisus ja tormid ning talvisel ajal vähenenud jääkate tugevdavad veekõrguse lühiajalisi muudatusi. Soome Mereuurimise Instituudis äsja läbiviidud uurimuses täheldati, et Läänemere veekõrguse maksimumtaseme teke ning ka lühiajalised kõikumised on viimase saja aasta jooksul sagenenud. Põhja-Atlandi mõju talvedele peamine, nähtus NAO Põhja-Atlandil on oluline mõju Põhja-Euroopa ilmale eelkõige sügisel ja talvel. Läänest, Atlandi poolt, kandub siia sooja ja niisket õhku. Viimastel aastatel on seda Põhja-Atlandi "sundilma" usinasti uuritud. Klimaatiliselt nimetatakse seda Northern Atlantic Oscillation NAO-nähtuseks ehk võnkumiseks. NAO-indeks on lõuna-põhjasuunaline õhurõhu vahe Atlandi kesklaiuskraadide ja põhjaalade vahel. NAO-indeks on osutunud kliimauuringute tõhusaks töövahendiks
vaateid. Enim on kasutatud siberi nulgu, kuid ka jaapani (A. veitchii), palsami- ja fraseri nulgu (A.balsamea ja A.fraseri). Teisi nululiike esineb vähem ning valdavalt on nad Eestisse toodud hiljem ning esinevad peamiselt kollektsioonides või kaootiliselt haljastuses, olles istutatud valdavalt sõjajärgsetel aastatel. Üks kõige hiljem Eestisse toodud nululiik on väga dekoratiivne korea nulg (A.koreana), mida on katsetatud 20...30 aasta jooksul. Seni on liik olnud vastupidav ka karmidele talvedele. Vastupidavaks on osutunud ka mandzuuria nulg (A.holophylla) ning hall nulg (A.concolor), mis on üks ilusamaid okaspuid ning eriti dekoratiivne just nooremas eas (kuni 30...50 a). Probleeme aga võib esineda mitmete Kaug- Ida liikidega, mis puhkevad liiga vara ning on seetõttu tundlikud hiliskülmakahjustuste suhtes, mistõttu kannatab eelkõige võra korrapärasus (aga see just ongi nulgude ehteks!). Seega võiks nululiikidest Eestis kasvatada järgmisi: Abies sibirica, A. balsamea, A
annaabi.ee 
