mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole see levinud, kuna noortele on rakendatud väga suur koormus. Teost vaadates tekkis tahtmine aega maha võtta ja samasugusesse kohta sattuda. Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik. Vaade mis võib talveaia katuselt paista on eriline. Antud maal paneb igaühe mõtlema, miks oleme võõrandunud nii palju imelisest loodusest, kas me ei väärtusta enam loodust ja kas me peaks äkki tihedamini aega ma võtma ja loodusesse minema. Mida rohkem antud teost vaatasin seda rohkem hakkas silma detaile, algselt paistis imeline loodus, seejärel täheldasin talveaeda. Lähemalt uurides panin tähele voolavat vett, ja talveaia katuse osa, mis oli samuti klaasist ning kuhu oli asetatud taimi.
rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Piip ja Tuut Mängumaja külastamine Koos hea meil olla Peale igat etendust olid lapsed väga heas tujus. Nad joonistasid klounide portreesid ja kirjeldasid oma elamusi. Aasta lõpus koostasime pildialbumi ja kinkisime selle klounidele. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Nukuteatri külastamine Estonia talveaia külastamine Igal asjal oma aeg Pöörati tähelepanu eesti kuulturile, rahvuskommete omandamisele mardipäev kadripäev jõulud rahvariided rahvapillid Igal asjal oma aeg Projekti käigus: Laps tunneb huvi eesti keele vastu. Laps kuulab ja tajub eesti keele kõla. Laps rikastab sõnavara. On tutvutud rahvakommetega. Läbi mängu omandatakse kergemini eesti keel. Laps tunneb rõõmu tegevusest. Igal asjal oma aeg
5 Uhkete lühtritega esindusliku valge saali väärikust rõhutab asjaolu, et just seal võtab traditsiooniliselt iseseisvuspäeval külalisi vastu Eesti Vabariigi president. Sinine saal Sinine saal avati teatri 100. hooajal koos teatrisaali avamisega peale renoveerimist. Sinises saalis on vaatamiseks välja pandud osa Estonia Seltsi unikaalsest kunstikogust kuulsatest estoonlastest. Talveaed Ooperiteatri sisehooviehitatud talveaia muudavad hubaseks ilusad lopsakad taimed ja klaaslaest tulvav valgus. 6
1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas
mille õhuvahetus toimus täielikult kliimaseadme kaudu. Wright projekteeris ka kogu hoone sisustuse, mis oli paljuski uuelaadne: büroomööbel oli valmistatud terasest; metallist dokumendikapid olid ehitatud tellisseinte sisse, klaasuksed olid paigutatud metallraamidesse ning põrandad olid valatud magnesiidist4. Uus oli ka idee tualetipotid seinte külge riputada, et põrandaid saaks kergemini puhastada. Lisaks sellele paigutas Wright ülemisele korrusele restorani, talveaia, katuseterrassi ja raamatukogu. 3.3. Preeriamaja mudel Kogu oma mitmekesisuses ning individuaalsuses oli 20. sajandi esimsel kümnendil Frank Lloyd Wrighti ehitatatud elumajadel niinimetatud preeriamajadel ka mitmeid ühisjooni. Unit-system Nende majade kontruktsiooni aluseks on Wrighti poolt välja aretatud nn ühikusüsteem. Selle põhiühikuks võttis ta enamasti vahemaa kahe aknaraami vahel. Selle mõõdu abil tegi ta
annaabi.ee 
