Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus Kultuuritegevus: Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all Rahva üldine meelsus · 50-tel aastatel nõukogude võimu taluti(ja kardeti) · 60-tel aastatel nõukogude võimuga harjuti(ja lepiti) · 70-tel aastatel nõukogude võimuga kohaneti(ja mängiti pisut kaasa) · 80-te alguseks jõutud tülpimuseni Äärmusi- nii padukommuniste kui leppimatuid dissidente väga vähe, inimesed enamasti ikka vahepealsed alates karjeristidest kuni eirajateni.
mõned pildid ja artikkel persooni kohta, mis kirjeldavad mõnda olulist sündmust tema elus. Elulugu ja Fenomen Eerik-Niiles Kross sündis 8. septembril 1967. aastal Tallinnas kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu perre. Kooliteed alustas Eerik-Niiles 1974. aastal, astudes Tallinna 21. Keskkooli 1.b klassi. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Tallinnas keskkoolis ja Tartus ülikoolis. Tallinna 21. Keskkool oli tol ajal üks vabameelsemaid koole Eestis, seal taluti Punase riigivõimu eiramist teatud piirini, näiteks ei olnud seal kohustuslik komsomoliks olemine ja seal õpetati inglise keelt süvendatult. Kuid siiski oli seal tunda kommunistliku võimu kohalolu, kas läbi kooli personali või teiste õpilaste. Just tänu sellele vähesele vabameelsusele sai Krossist üks Eesti Vabariigi taaselustajatest 1990.-ndate aastate alguses. Eerik-Niiles Kross õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja oli mitmete üliõpilasseltside asutaja ning esimees
Need tema jüngri Edgar Treibergi peamisteks suundadeks. Eriti õppejõuna. Karejev ka ajaloofilosoofias tugev. Ivan Lappo Leedu-Vene riigi asjatundja. Lappo leidis rakenduse Leedus Kaunase ülikooli õppejõuna. Tartus luges ajaloo historiograafiat, allikaõpetust ja seminare. Ka Jevgeni Tark siin lühikest aega, kelle loengud popid, tugev 19. sajandi rahvusvaheliste suhte alal. Hiljem Nõukogude ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Nemad koolitasid välja eestlastest õppejõudude kaadri. 1920. aastatel TÜ kui rahvusteaduste keskus, eesti ajaloolaste kaader (eriti Cederbergi koolkond, oli eesti ja üldajaloo professor). Arno Rafael Cederberg 1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema
Teutoburgi lahingu valisin sellepärast, et see toimus esimese Rooma keisri valitsusajal ja roomlased kaotasid seal täielikult, sellega paaris olevalt Weseri jõe lahingu. Allia lahingu valisin, sest nagu Teutoburgiski kaotati ka seal vägagi suurelt ja tagajärjed olid veelgi katastroofilisemad. Allia lahinguga paaris on Alesia lahing, kus roomlased saavutasid hiilgava võidu. Probleemiks on küsimus, miks oli Rooma armee nii edukas? Ja teine, miks taluti nii häbiväärseid kaotusi, kui Rooma armee oli tavaliselt nii edukas? Hüpoteesid: roomlased saavutasid palju hiilgavaid võite oma relvade ja taktika paremuse pärast ja palju häbiväärseid kaotusi väejuhtida asjatundmatuse ja ebasobiva taktika, ehk vastase alahindamise pärast. Uurimiseks on kasutatud mitmeid Inglise ja Ameerika ajaloolaste koostatud artikleid ning ka Rooma ajaloolaste kirjutisi, mis on primaarsed allikad. Kõrgema usaldusväärsusega on
sekkuda. Rooma elanikkond laiened ja nende elanikkonna staatus oli väga erinev. Roomlastel oli väga kirju staatus: Vabad inimesed- kodanikud (cives) kodanikud, kellel polnud kõiki õigusi (cives sine suffragio – nende arvamust ei küsita ja neid ei saa panna riigiametitesse) föderaadid ( foederati) – selliste piirkondade elanikud, kus võis olla vastuhakku, inimesed, keda taluti, aga neil polnud õigusi, vaheetapp allapoole, nad uskusid et kunagi ehk nende järglased saavad õigused peregriinid(peregrini)- välismaalased – õiguslik olukord ei olnud vabariigi aja keskpaigani reglementeeritud, alates 3 saj eKr hakati neid alles reglementeerima Ius gentium – rahvaste õigus, seda hakati ka rakendama nende territooriumi rahvaste puhul, mis olid alles vallutatud. Selleks
annaabi.ee 
