Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud
BISMARC Preisi valitsuse juht, koos kuningaga viis läbi sõjaväereformi ja juhtis riigi eelarvet. Tema siht muuta riik suureks ja võimsaks sõjalise jõuga. FRIDERICH WILHELM I Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, sõdurkuningas, suure armee looja, marsisamm, garnisonide tekkimine, üldine koolikohustus, manufaktuurid. FRIEDRICH II Vana Fritz, suhtus eitavalt parlamenti ja esindusorganitesse, reforme peab läbi viima valitseja, monarh toetus ametnikkonnale, talurahvapoliitika uued külad ja talud ning uued maakoolid. WILHELM I surus läbi enda kroonimise kuningaks, PREISI KUNINGRIIGI LOOMINE ja Preisi teaduste akadeemia. *REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID : / Feodaalid kaotasid väljaostuta isiklikud eesõigused / Kaotati talupoegade kohustused / Kaotati kirikukümnis *,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" : / 26. august 1789 a
ta võis isegi tavakoduses inimesi kepiga lüüa. Majanduspoliitikas aktiivse kaubandusbilansi tähtsus (importkangad keelati; relvamanufaktuurid). Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid, kes samuti kasutasid keppi. Friedrich II (Friedrich Suur) valgustatud valitseja, valitsejal täielik võim, kes peab reforme läbi viima, ei parlamentidele. Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi asulaid ja külasid soode peale (palju inimesi tuli selle tulemusel riiki, kuna neile anti tasuta materjali, vabastati mõneks ajaks maksudest ja sõjaväekohustusest jne). Riiklik maj.poliitika ei toetanud eraettevõtlust ja maj. tegevuse vabadust. Pikk kohtuprotsess asendati lühema suulise menetlusega, osad surmanuhtlused asendati eluaegse vanglakaristusega
ja Suure Prantsuse Revolutsiooni tekkeks. Need ideed väljendusid ka Ameerika Ühendriikide Põhiseaduses, Iseseisvus deklaratsioonid ning ka prantsuse aegses inimese ja kodaniku deklaratsioonis. Preisimaa Austria Valitseja Friedrich II - 1740-86 Joseph II - 17(61/)80-90 Maria Thereisa - 1740-80 Agraarpoliitika Talurahvapoliitika teotöö Teotöö piiramise patent (3 mahu piiramine. Uute külade ja päeva nädalas). Kaotati ka talude rajamine. Soode pärisorjus osadest kohtadest. kuivendamine. Kartulikasvatus. Sõjavägi Nekruti võtmine liisu teel. Nekruti võtmine + ohvitseride Nekrutiteks võeti talupoegi ja väljaõpetamiseks loodi sõjaväe
- Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti mõisale veerand saagist) · Talurahvas kujunes 17. Saj järjest homogeensemaks: 75% sellest kuulus sunnismaiste pärisorjadest adratalupoegade hulka · Ülejäänud olid maata sulased-teenijannad ja vabadikud ja vabatalupojad(kelle arv kahanes kiiresti). Reduktsiooni mõju talurahvale · Võimaldas krooni aktiivse talurahvapoliitika: - LM-l muutus üle 80% ja EM-l üle 50% talupoegadest kroonitalupoegadeks · Kuninga selgitused LM maapäevale ja EM revisjonikomisjonile(1681 ja 1687), et ta kavatses lõpetada kroonimõisades pärisorjus ja soovitas sama eramõisadele: - Lükati tagasi aadli poolt · Kas K XI kroonimõisade talupoegade vabastamiskavatsused teostusid praktikas?
Soomes 1940) II Rootsi areng heaoluriigi poole 1920.aastate sisepoliitiline ebakindlus: Suurim partei sots.demokraadid (SAP):umbes 33%, maailma I demokraatlikul teel võimule saanud sots.demokraatlik valitsus 1920. II ja III sots.dem.valitsus 1921-23; 1924-25 PM Hjalmar Branting, kes veendunud parlamentaarse demokraatia pooldaja Konservatiivid ja liberaalid mõlemad u 20% ja liberaalide lõhenemine kaheks (1923-35). Lisaks veel talurahvapartei ja kommunistid. 1926-28 nn talurahvapoliitika ajastu: liberaalide vähemusvalitsus. Sotsialistlik rahvakodu (folkhemmet) visiooni algus Peale Brantingi surma 1925 sot.dem. juhtimine läks noorema vasakpoolsema tiiva kätte, sotside uus juht Per Albin Hansson (1925-46). Mõiste ,,rahvakodu" kujunemine I) Tähendas esialgu vaese rahva infopunkti (1890.aastatel) II) 20.sajandi alguses konservatiivid kasutasid mõistet ühiskonnaharmoonia tähenduses radikaalsete nõudmiste vastu III) P.A. Hansson omandas termini ja andis sellele uue sots
annaabi.ee 
