klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana. • Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse. • Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist.
Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajateks. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid
1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits (ei ole küll säilinud, isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist
väljaandmisega. Rootsi ülemvõimu kindlustumine Liivi sõja järel tingis luteri kiriku seisundi kindlustamist ning kooliolude korraldamist. (Paul 1999, lk. 268) Läbimurdu talurahva koolide asutamises tähendas Tartu lähedal aastail 1684-86 Bengt Gottfried Forseliuse juhatusel töötanud kool või seminar, kus talurahvakoolide jaoks õpetajaid ette valmistati. Kui Liivimaa aadel aastal 1687 oli nõustunud sellega, et igasse kihelkonda võetakse ametisse köster, kes pidi õpetama talurahvakoolis, siis saadi need nüüd Forseliuse koolist. Köstriamet leviski kogudustes 1680.-90. aastail. Aastatel 1687- 88 töötas Eestimaal 11 kooli umbes 176 õpilasega ja Liivimaal 38 kooli rohkem kui 884 õpilasega (Eesti alal kokku niisiis 49 kooli rohkem kui 1060 õpilasega). Ka Eestimaa aadel oli aastal 1690 sunnitud tegema vastava otsuse. Koolimajade ehitamine pidi algama aastal 1690 või 1691. Eestimaal ei saanud aga kooliõpetajad aadli otsusest hoolimata