Christoph Adam von Stackelbergi üllast ja heatahtlikust loomusest võib leida näite Stackelbergide perekonnapärimusest, mille järgi oli ta lapsena Vääna mõisa pargis tõotanud teha oma elus vaid head. Stackelbergi panus eesti haridusse on suur ja aukartustäratav. Kuigi ta võibolla ei toetanud avalikult eestlaste ja maarahva õiguste võrdsustumist sakslaste omaga, siiski on tema algatatud Kuuda koolitanud paljusid koolmeistreid ja õpetajaid talurahvakoolidesse, mis seda sihti näitavad. Igal juhul on tegemist väärika mehega, kelle saavutused ei pruugi olla meile hetkel hoomatavad.
nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“ Stahl – Andis välja 1637 esimese eestikeele grammatika raamatu Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel; õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada.
Forseliuse ortograafia alusel. Kindralsuperintendendi algatusel kutsuti kahe piiskopkonna saadikud augusti lõpul Césise lähedale Liepa mõisa kokku, et nn. 1686. piiblikonverentsil ühisleppele jõuda tõlke- ja keeleküsimustes. Forselius sõitis kohale eksperdina, et tutvustada oma ortograafia aluseid ja arutada piiblinimede kirjutamisküsimusi. Ühist kokkulepet aga ei saavutatudki ja 25. septembril sõideti kodudesse tagasi. Forseliusel algas kolmas seminaris töötamise aasta, talurahvakoolidesse jõudsid esimesed tema kasvandikud ja jätkusid keeletülid konsistooriumiga. Sama aasta hilissügisel käis Forselius läbi seitse Liivimaa kihelkonda, kus pidas läbirääkimisi tulevaste koolide avamise, õppimistingimuste loomise ja tulevaste koolmeistrite kohalesaamise üle. KOOLIDE RAJAMINE 31. detsembril 1686 ilmus Forseliuse Stockholmi reisi tulemusena kuninga korraldus, asutada igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kool. 8. veebruaril 1687 jõudis Harju-Madisele asehaldur A
oli, et talurahvas peab oskama lugeda. Selleks alustas Bengt Gottfried Forselius talurahva haridusele aluse panemist.Ta sündinud Eestis, juured Rootsist ja Soomest.Pärit Harju Madiselt Paldiski lähedalt.Isa oli kohalik preester, kes oskas ka eesti keelt.Ka ta isa oli veendunud, et talurahvas ei ole loll ja suudab lugema õppida. Forselius õppis Saksamaal ja asus siia tagasi.Rootsi kuningas isiklikult andis talle õiguse rajada Eestisse Õpetajate seminari, et ettevalmistada õpetajaid talurahvakoolidesse. 1684-1688 Tartus Õpetajate seminar.Kestis nii vähe ,kuna Forselius uppus teel Rootsis Eestisse. Seal said õpetust u 100 eesti poissi, kellest said talurahvakoolide õpetajad. 2 kuulsamat nime Paksi Hansu Jüri ja Ignatsia, kes käisid kuninga juures, tänu sellele, andis Rootsi kuningas 1687 välja käsu luua igasse mõisa kool!Igasse mõisa siiki kooli ei loodud. Kogu Eesti ,Liivimaa ja Saarema peale loodi 41 kooli.
Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas. Linnade hariduselu olulisemad muudatused: Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiumid
annaabi.ee 
