Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on palju lustakama ja positiivsemalt meelestatud. Kus näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"-
Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo
Eestis ol 9 maakonda(Tartumaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa; võrumaa.) Maakonna jagunesid kihelkondadeks. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. -- Peale eestlaste elas Eestis veel venelelasi, juute, sakslasi ja rootslasi. -- *Pärisorjuse kaotamine * Talupjad ei pidanud enam mõisa heaks tööd tegema vaid maksis toerenti * Talupjad võisid omada vallasvara. *Talupjad said mõisnikult maad rentida. -- -- Usuvahetus liikumine- Eesti talurahavas hakkas luteri usust minema Vene õigeusku, kunu jutud käisid, et kui lähed tsaariga ühte uskus siis tsaar annab sulle viljaka maatüki. Väljaraändeliikumine- Nad läksid Venemaa poole elama , sest tsaar lubas maad anda ja nad läksid viljakamaid maakohti ja õnne otsima. -- Esimene raudtee valmis 1970 Peterburgist - Tallinna. Raudteede rajamine andis tõuke suurte tööstuste rjamiseks, sest siis sai tööstusti toorainega varustada. Raudteed
asju ja varandust. Rein otsustab, et Liina ei pea Õuna Endlile naiseks minema, kuna Endlist sai uus mõisa kubjas ja Rein vihkas mõisamehi. Rehepapp kavaldas üle Vanapagana, kelle hundid lõhki rebisid. Sulane Jaan tulistab andresepäeval armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi. *Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis, sõdis metsavenna ja soomepoisina Nõukogude vägede vastu. Elas 19441945 Rootsis, 1945
annaabi.ee 
