sõltuvuses. lään ja läänimees lään on läänistatud maa ehk maa, mis on antud kasutamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Läänimees on maa saaja. feood ja feodaal feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad. sunnismaisus olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid. pärisori talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. aadel kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik
Läänisüsteem - süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema. Linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Kümnis – maks, mida talupojad pidid maksma, kas kirikule või mõisale. Teotöö – koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. Sunnismaisus – olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid. Pärisori – talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. Rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Adramaa – muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli
visitatsioon - kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. pärisori talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. sunnismaisus olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid.
Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma talupojata polnud maal väärtust. Jumala poolt seatud ühiskonnakorralduseks peeti kolmest seisusest koosnevat: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Feodaalkord Senjööri ja vasalli suhe. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vasallile läänistati feood koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega (tavaliselt pidid teenima 40 päeva sõjaväes)
Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik. Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus. Kuid mõisahärruse puhul peab talupoeg lisaks rendi maksmisele tegema tööd mõisapõllul. Talupoja vara on mõisniku suva all. Skandinaavia poolsaarel nimetati talupoegi Bondideks, kuna talupojad olid seal isikuliselt vabad. Neid hakati ka kutsuma hiljemalt viikingkiteks,kes hiljem tegid rüüsteretki mitemetesse riikidesse. Aadlike kasvatus: Aadlikud saadeti juba varajases lapseeas kodunt ära
annaabi.ee 
