Tagasilöögid põllumajanduses: ebasoodne ilmastik, loomataudid. Vähehaaval üleminek raharendile. Moonakad said nauraalpalka. Aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Talurahvaseadused rahva liikumisvõime avardus. Küla ja vallakoolide arvu kasv. Akadeemlise haritlaskonna teke, ka vabakslastud talupoegade pojad said ülikooli (Hurt). Vaimuliku kirjanduse domineerimine kirjanduses lõppes. Seltsid. Muusikalevik rahva seas (koorilaul). Eraomandusliku mõtteviisi teke talupoegkonnas. Kanti filosoofia hindamine akadeemilise haritlaskonna seas. Talupoeg ei pidanud haritlaskonna meelest enam olema vaid vajalikult määral haritud ja siiski oma seisuses püsima. Rahvuse väärtuse rõhutamine. Haritlased tahtsid olla eestlased. Rahvaluule tähtsuse adumine. Soome eeskuju eepose näol. Eeposel suur tähtsus rahvusliku ärkamise näol. Soome-ugri keeleteaduse esiletõus. Suguluse väärtustamine Soomega.
Ei tohtinud hoiduda ,,suurest poliitikast": liidus vene demokraatlike jõududega võib saavutada edenemist ülevenemaaliste reformide tulemusena. 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. ,,Teataja" ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatud ega klassivõitluse olemasolu ja vajalikkust, tänu sellele leidis leht endale pooldajaid haritlaskonnas, linnakodanluses ja talupoegkonnas ja tööstustööliste seas. Sotsiaaldemokraatia kujunemine. Sotsiaaldemo vaated levisid tänu Tartu ülikooli õppejõududele 19. Sajandi lõpus. Tegevuseni jõuti tänu Peterburi võimumeeste poliitikale. Nad saatsid sotsialistid vaiksesse provintsi ,,meelt parandama". Tallinna sattus suur hulk revolutsioonilisi töölisi ning Tartusse mässumeelseid üliõpilasi. 20. Sajandi algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suuremates Eesti linnades
Ei hoidunud "suurest poliitikast" arvates, et liidus vene demokraatlike jõududega võib saavutada edenemist ülevenemaaliste reformide tulemusena. Tema suurimaks saavutuseks 20.saj. algul oli sakslaste väljatõrjumine Tallinna linnavalitsusest. Tema toetajad olid Põhja-Eestist. Talle võiks ette heita koostööd kommunistidega ja osalemist revolutsioonis. Ta ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestumist ega klassivõitluse olemasolu. Nii leidis ta toetajaid ka talupoegkonnas ja tööstustööliste seas. MUUD FAKTID Seltsiliikumine-Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades (Tallinnas-"Estonia", Viljandi-"Koit",Võrus-"Kannel",Pärnus-"Endla"). Üheks tähtsaks seltsiks oli ka Eesti Kirjameeste Selts. Venestusajal tuli seltsiliikumises langus, kuid mõne aja möödudes elavnes see jälle. Palju rajati karskusseltse, kus jätkati rahvuslikku tööd
Näitas kõike karikatuurselt ja moonutatult nagu kõverpeeglis. Näidendid olid naljakas ja satiir oli hea. Oli omane vana-atika komöödiale: poliitiline, päevakajaline, satiirne, karikatuuriline. Aristophanes oli vaadetelt konservatiiv. Kõik see, mis toimus tema eluajal Ateenas oli talle ülimalt vastumeelne. Võib öelda, et ta oli intelligent, ta kuulus haritlaste kõrgkihti, sotsiaalses plaanis keskendus lihtrahvale (kõige konservatiivsemale osale). Talupoegkonnas oli hea annus tervet mõistust, kannavad edasi maa traditsioone. Autorina asetab Aristophanes end lihtsa teadvuse seisukohale. 423. aastal eKr ilmus näidend ,,Pilved" Keskseks teemaks on põlvkondadevahelised lahkhelid. Aristophanes ründab sofistlikke kasvatusmeetodeid. Aristophanes oli seisukohal, et poeedid on need, keda noored kuulavad. Ta tahtis rohkem poeete ja vähem filosoofe. Lugu mängurist pojast, kes on võlgades ning tahab Sokratese kooli õppima minna
annaabi.ee 
