4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8. Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga. Suhted lääneriikidega olid katkenud
endile konti mööda , kuid puhtalt võimu näitamiseks, sundis ta ,,lambasihvrit" neid tegema. Oru Pearu oli keevalise loomuga ning kange viinanina, pidi ,,lambasihver" kaitsma omi lapsi Pearu peksu eest, ta lasi end ise peksta selle asemel. Samuti oli ,,lambasihvri" päevad ka täis muret, sest Pearu armastas kõrtsis käia ning sealt sakste toas end maani täis juua ning siis koju võimu näitama tulla. Vargamäe naiste elu oli selle aja kohta täiesti normaalne kui nii öelda, oli ju talupidamiste aeg, ning, et rahaliselt kokku hoida pidid peremehed ja perenaised kogu talus olevad tööd ise ära tegema. Samuti oli abi kasvavatest lastest, kes aitasid tööde tegemistel. Sest lõppude lõpuks pärib poeglaps selle talu ning töö läheb aina edasi, iial peatumata. Vargamäe naised elasid zizzle oma elu, vaikselt ning mitte kurtes. Nad ei osanudki muud moodi, mis sest, et elu oli raske, ei läinud nad kunagi kellegile oma elu kurtma.
Avaookeani kalapüügi reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean jaotatud püügipiirkondadeks, teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubataba väljapüügi kogused - kvoodid. Väljapüük sisevetest moodustub 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh ja Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega - kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul. Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%.
majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati mitmete meetmetega. Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid
tuntud veneõigeusu tähtpäevad, nagu midrusk (püha Dmitri mälestuspäev, 26. okt.), nahtsipäev (püha Anastasia mälestuspäev, 29. nov.) jts. Jõulukuuse tuppatoomise ja ehtimise tava on Eestisse jõudnud Saksamaalt alles veidi üle saja aasta tagasi ilma maagilise tähenduseta. Päris hiline on valentinipäeva (14. veebr.) jõudmine Eestisse, kultuurikontaktide tulemus on volbripäeva (1. mai) tähistamine üliõpilaste pühana, ka on alles äsja hakatud tähistama advendiaega. Talupidamiste taandudes ei ole praegusajal enam kohta endiste elatusaladega seotud töökalendril; püsib, areneb ja võetakse ka rahvusvahelisest tavandist üle meelelahutuslik, inimestevahelist suhtlemist võimaldav osa. Talv Meestele metsatööde aeg, naistele koduse käsitöö aeg. Mida enam kevade poole, seda hoolikamalt tuleb kevade märke jälgida, eeloleva suve ilmu ja sügisesi saake ette arvata. Tõnisepäev Tõnisepäeva pühak Antoniuse mälestuspäeva (17. jaan
annaabi.ee 
