Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil
Sellest kujuneb välja ka maailmavaade, millel tuginetakse. Minategelane oli varem näinud oma vanaema kodu kaitsmas, nii tegi ka seda minategelane mänguhoos, sest tal oli vanaema hoiak selgelt meeles. 3."Olin harjunud,et mind alati metsa kaasa võeti, ükskõik kas mindi talvel luuaraage tooma või suvel heinamaale. Metsas minu tähtsus tõusis." (Lk 198) Maal väiksest saati kasvanud lastele oli see tavapärane, et pandi tööle võimalikult kiiresti. Talupidamised olid suured ning aega pidi jaguma kõigele, kaasaarvatud loomade talitamisele. Perre sündinud lastest oli ainult kasu ning seetõttu jäi ka tihtipeale haridus vajaka. Seetõttu tundis ka minategelane, et metsas tema tähtsus tõusis, kuna seal ta sai abiks olla ja seal oli tal kõik lubatud. Sel korral oli ta aga emale julgestuseks kaasas, kuna talvel oli metsas hirmus ja pime. 4. "Surusin häbelikult uusi punaseid dressipükse vastu rinda, vahtisin isaga tõtt." (Lk 226)
Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud, kuid selles kujunes välja hoopis selle kihelkonna inimeste nimetus. Mulgid on läbi aegade olnud jõukal järjel, nendel oli palju maad ja suured talupidamised. MULGI RAHVARÕIVAD Mulgi rahvarõivad ( lõunapiirkond)säilitasid 19. sajandil mitmeid väga vanu rõivaelemente nagu puusapõll, linik, sõba (kõrik), mulgi rätt, vaipseelik (sõba, sõuke), pallapool jne. Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes
sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind. · Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid. · Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad
hektarilt 5-20 hektari vahele (tabel 1) Kuid üksikute KIE põllumajandussektorite vahel on toimumas lahknemine. (Leamann 2004. Euroopa komisjon 1998). On tõendeid, et üksikud talud liiguvad järk-järgult kahte erinevasse rühma. On suured kaubandusele orienteeritud suurpõllumajandustootjad, mis tõstavad KIE-s kogu põllumajandusettevõtete suurust. Lisaks nendele üksikutele suurtele põllumajandustootjatele on kõrval väiksemad talupidamised, mis on seotud palju vähesemal määral otseselt põllumajandussaaduste tootmisega. Nende inimeste jaoks ei ole põllumajandus kaubanduslik tegevus. Tegemist on enda jaoks majandamisega, kus kasvatakse nt enda tarbeks loomi, et saada liha. Joonisel 3 kujutatakse maakoondumist. See on küllaltki mitmekesine erinevate KIE riikide vahel. Siin tabelist sisalduvad kodumajapidamised, pool- ja täielikult kaubandustalud ja suuremad põllumajandusettevõtted
annaabi.ee 
