Kamber oli mõeldud peremehele, perenaisele ja nende väikeste lastele kasutamiseks, teised pereliikmed jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1 Ühest hoones jäi aga talumajapidamisel väheseks ning lisaks rehielamule ehitati õue ümber mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid
Kamber oli mõeldud peremehele, perenaisele ja nende väikeste lastele kasutamiseks, teised pereliikmed jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1 Ühest hoones jäi aga talumajapidamisel väheseks ning lisaks rehielamule ehitati õue ümber mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid
Maa uued peremehed hakkasid kalasaagilt kümnist võtma. Kalasaagis esikohal räim. Teised püütavad merekalad olid lest, kilu, tursk, koha, angerjas, haug. -Maakäsitöö Saksa-Taani vallutuse järgselt kujunes Eestis välja profesionaalne linnakäsitöö. Esialgu oli selle mõju maakäsitööle väga tagasihoidlik. Maakäsitöö rajanes endiselt eestlaste käsitööoskustel ja rahuldas maaharija tööriistade ja tarbevara vajadused. Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid. Pere kandev osa oli pererahvas, e peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Sulasrahvas oli ebapüsiv. Sulased ja teenijatüdrukud vahetasid teenistuskohti. Ühel aastal võis teenijaid olla, teisel aastal mitte. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj. Küla kui haldusüksus.
sajandil. Sulane töötab võõral maal põllul tööriistadega, mis ei kuulu temale. Tasuks saab ta selle eest teenistusaja jooksul vajaliku ülalpidamise ja palga. Sulane müüb oma tööaega terveks aastaks. Sulased seisid teistest talurahvarühmadest veelgi madalamal: sulaseraha ei tasu nad feodaalile ise, vaid seda teeb talupidaja (vastutab ka seadusterikkumiste eest). Talupere- Talupere pole talupidaja perekond, vaid tegemist on talumajapidamisel rajanev leibkond. Pere kandev osa oli pererahvas ehk peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Peremees esindas peret, korraldas talutööd, palkas sulased ja tüdrukud. Sulasrahvas oli ebapüsiv, sest sulased ja teenijatüdrukud vabetasid teenistuskohti. Ühel aastal oli teenijaid, teisel aastal mitte, kõik sõltus pererahva töö kandevõimest. Talutööd jagunesid meeste- ja naisetöödeks. Meeste
annaabi.ee 
