Surmatemaatika on lahutamatult seotud ennustamise kui tegevuse ja ennete kui nähtusega. -3- 2. MATUSEKOMBED Vanad eestlased teadsid, et kui inimene sureb, siis hing sünnib Toonelast uuesti, aga kui ta sureb ja teda kinni hoitakse, siis on ta manalas ja ongi seal senikaua, kuni lahti lastakse! Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks, vahel olla esiisad näiteks talukohale taia peale pannud ja neid seetõttu seal kinni hoiti, et taig ei murduks. Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid. Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist. Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju
1893 – naiste valimisõigus rahvuslikel valimistel Uus- Meremaal Moderniseerumine Ühiskondlik struktuur, suhted - Eesti Kodanikuühiskonna algete teke Seltsiliikumine Ajakirjandus - avalikkuse teke Suurperedest tuumikperede teke Klassiühiskonna ilmingud – uued kihid, haritlased, külarätsepad, möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt. Moderniseerumine TALURAHVASEADUSED 1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus talukohale 1804 Liivimaa talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse mõisnike omavoli 1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus 1819 Liivimaa talurahvaseadus (+ Saaremaal), perekonnanimed 1849 Liivimaa talurahvaseadus – maa endiselt mõisnike oma, kuid määratakse kindlaks kasutamise viis – rent 1856 Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus 1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine.
Lõpuks vana narr tapab vaika, imelik usk lõppeb ja noored saavad kokku. Kõige keerulisem on "Põrgupõhja uus Vanapagan". Aluseks Hiiobi lugu pagan tuleb taevasse, Peetrus enam hingi ei anna. Sest elu on nii raske, et keegi enam õndsaks ei saa ning mõttetu on neid põrgu saata. Peetrus saadab pagana male elama, et näha, kuidas tema seal hakkama saab ja siis võib-olla saab põrgusse ka hingi saata. Satutakse siis Kaval-Antsu talukohale, Põrgupõhjale. Pagan teeb tööd, Jürka õpetab tavaletama. Kui vastata ei oska, tuleb öelda: "Ei mäleta, eit mäletas, aga suri ära." Lõpuks seesama Vanapagan saab aru, et läbi töö ja vaeva ei tule armastus. Paneb Antsu talu põlema, aga need surma ei saa. (ookei, mida iganes...=D) Elu lõpu poole kirutab artikleid Euroopa 30.aastatest. Suri 1. märts 1940, maetud Tallinna Metsakalmistule. Teda on palju trükitud, tõlgitud, dramatiseeringuid on tehtud "Tõest ja
leping ja algas Nõukogude okupatsioon. Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust. "Tahtamaa" (2001) on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Peategelane on kirjanik Aabel Haljand, kellele tagastatavale talukohale Saaremaal kavatseb üks väliseestlane teha hoopis mudaravila. 2003. a ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Enam kui 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, 36 nii imevärske ja nii igihaljas.
annaabi.ee 
