Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad tihenesid, nii et õuesid võis olla lausa üle 50. Külade ümber lagedamatel ja võimalusel kõrgematel tuulistel kohtadel seisid tuulikud. 19. sajandi viimasest veerandist algas uute moodsate, korstnaga elamute ehitamine. Ehitati nii hoogsalt, et 1940. aastateks olid säilinud vaid üksikud suitsutared. Ilmselt pärinevad praegused Vormsi taluelamud kõik 20. ja 21. sajandist. 19. sajandi ehituspärandit esindavad vaid mõned kõrvalhooned. 1943 lubasid Saksa okupatsioonivõimud vormsilastel lahkuda Rootsi tingimusel, et maha ei jää tühje talusid ega peremeheta vara. Kinnisvara haldamine korraldati rendilepingutega ja vallasvara anti naabritele või usaldusmeestele säilitamiskviitungite vastu. Oli tavapärane, et eri otstarbega kõrvalhooned ehitati ühte rivvi üksteise külge
tehniliselt väga raske teha, siis levis selline konstruktsioon väga vähe. Samuti oli selliselt tehtud katuse harja otsa väga raske õlgedega katta, ning sellepärast kasutati seda enamasti laast-, laud- ja teistest kattematerjalidest katuste puhul. Õlgkatuse ehitamiseks kasutati sirbiga lõigatud ja käsitsi rabatud õlgi, mis peale rehepeksu olid kubudesse köidetud ja varju alla hoiule pandud (Tihase 1974: 64). 1881. a rahvaloenduse andmeil olid taluelamud enamuses kaetud õlg- või rookatusega, eriti metsavaestes rajoonides nagu Läänemaa ja saared, kus taolised katused moodustavad 90--100% kõigist katustest. Teistes maakondades oli neid aga 70--80%. Loenduse andmeil pole rookatuseid eraldi esile toodud ning nad arvestati nähtavasti õlgkatuste hulka. 1922. a. rahvaloenduse kohaselt oli õlg- ja rookatuseid kõige rohkem Läänemaal 81,5% ja Saaremaal 87,4% (Tihase 1974: 66). 3.3 Ahjud
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal
ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks. Seda tehti osaliselt renoveerimisettepanekute väljatöötamise arvelt. 7 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 1.2 Ülevaade uuritud elamutest Uuringuobjektideks olid maapiirkondades asuvad enne Teist maailmasõda ehitatud palk- taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ Piiriveere Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. Peamised elamutüübid olid: lahuselamu (13 tk.); rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga vms. ühe katuse all) (11 tk.); Setu talu elamu (5 tk.).
annaabi.ee 
