Põrandad olid savist, kivist v õi lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati pane ma XI X sajandi teisel poolel. M ööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, maga misase m ed, kirstud riiete hoid miseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suvek öök , laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XI X sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esi mesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu k ättesaadavad vaid jõukatele talupoe gadele. Vaese m rahvas elas veel kaua pi medas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid hee geldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, e e sti aegsed toolid ja nelja sahtliga ku m mutid.
loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema 19. sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. talu ei moodustanud üksmes elumaja, vaid selle kõrval olid veel abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkojasarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. 19 sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kätteesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veeel kaua pimedates suitsutaredes. ÕU Iga talumaja ees on lahtine muruplats, mida õueks nimetatakse. Siit viivad teerajad aita, lauta, küüni, kuuri, keldrisse ja kaevule. Õue peal elab koer. Korralikus talus peetakse õuemuru puhas, mispärast sead,
Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid heegeldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, eesti aegsed toolid ja nelja sahtliga kummutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseumides. Ka tol ajal olid muuseumid olemas. Peamiselt oli seal
KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa,
jaotatuna elamu sisekubatuurile. Kõigi mõõdetud elamiseks kasutatud elamute keskmine õhulekkearv q50 = 15 m3/(h·m2) ja õhuvahetuvus 50 Pa juures n50 = 22 h-1. Energiaarvutustes kasutatav õhulekkearvu baasväärtus (põhineb normaaljaotusejärgse valiku 50% fraktiili 95% tõenäosusel) vanemate maaelamute jaoks on q50 = 18 m3/(h·m2) ja õhuvahetuvus 50 Pa juures n50 = 26 h-1. Mõõtmisandmete analüüsist on välja jäetud Eesti Vabaõhumuuseumis mõõdetud taluelamu õhupidavuse väärtus, kuna hoone ei ole elamuna kasutuses. Tabel 7.1 esitab kõik käesoleva uurimuse käigus mõõdetud elamute õhupidavuse tulemused. Tabel 7.1 Korterite õhupidavuse tulemused Elamu kood Õhulekkearv q50, Õhuvahetuvus @50Pa, EqLA @ 10Pa, LBL ELA @ 4Pa, m3/(h·m2) n50, h-1 mm2/m2 mm2/m2
annaabi.ee 
