reheahi koos selle ees asuva lahtise keedukolde või pliidiga ning köögis pliit ja leivaahi. Esimene neist jäi tihti vana traditsiooni kohaselt ilma korstnata, teisele ehitati aga korsten peale. Kui ka rehetoa tulekolletele korsten peale ehitati, oli niisugustel köögiga rehielamutel kaks korstnat (Tihase 1974: 144). 8 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID XVIII sajandi ja veelgi vanemate Eesti taluehitiste ja nende konstruktsioonide kohta on andmeid kaunis vähe. Mõningad tolleaegsed autorid kirjeldavad küll talupoja elu-olu, kuid ehitisi ja ehitustehnikat puudutavad nad üsna pealiskaudselt ning üldsõnaliselt. Vanu puitehitisi, mille iga ulatuks XVIII sajandisse või veelgi kaugemale minevikku, on Eestis säilinud väga vähe ning nendegi väheste tõelise vanuse kindlaksmääramine on väga raske. Harilikult ei püsinud tavalised
Lapsepõlvekodu Lubjassaarel 9 Johann Köleri kodukohas Lubjassaarel elavad Johanni venna Andrese poja-poja abikaasa Liisa ja Liisa tütar Linda abikaasaga. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne sajandivahetust ja Eesti muinsuskaitseameti hinnangu kohaselt pakub see arhitektuurset huvi kui Põhja- Viljandimaa taluehitiste näidis XIX saj. lõpust ja XX saj. algusest. (J.Köleri majamuuseum). Asjatundjate arvates on eriti väärtuslik avarate kambritega rehielamu, teised hooned vajavad renoveerimist. Rehetoas on juba väike ajalooliste esemete näitus, seal on säilinud Johann Köleriga seotud mälestustega sisustus. Praeguseks on moodustatud Lubjassaare pere lastest ja sugulastest mittetulundusühing - Johann Köleri
Kölerite suguvõsa on elanud Lubjassaarel peaaegu 170 aastat. Lubjassaare on koht, kus üritatakse kõigiti Köleri mälestust säilitada.Selle tarvis on sinna loodud talumuuseum. Lubjassaare pere lastest ja sugulastest on moodustatud mittetulundusühing Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne eelmise sajandi vahetust ja on Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine Lubjassaares, samuti toimuvad seal suvised maalilaagrid, kus tulevased kunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid jäädvustavad nii ümbruskonna kaunist loodust kui ka talupere liikmeid. 2004. aastal külastas Lubjassaaret Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel oma prouaga.
Kölerite suguvõsa on elanud Lubjassaarel peaaegu 170 aastat. Lubjassaare on koht, kus üritatakse kõigiti Köleri mälestust säilitada.Selle tarvis on sinna loodud talumuuseum. Lubjassaare pere lastest ja sugulastest on moodustatud mittetulundusühing – Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne eelmise sajandi vahetust ja on Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Eriti väärtuslik on avarate kambritega rehielamu. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine Lubjassaares, samuti toimuvad seal suvised maalilaagrid, kus tulevased kunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid jäädvustavad nii ümbruskonna kaunist loodust kui ka talupere liikmeid. 2004. aastal külastas Lubjassaaret Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel oma prouaga.
Lainetav avameri, järved vähemalt 5 km ulatuses I 0,17 0,01 vastutuult, tasane takistusteta maastik Põllumajanduslik maa piiriaedade, hajali paikneva- II 0,19 0,05 te taluehitiste, hoonete või puudega III Äärelinnad või tööstuspiirkonnad, põlismetsad 0,22 0,30 Linnad hoonestustihedusega vähemalt 15 % ja IV 0,24 1,0 hoonete keskmise kõrgusega üle 15 m Õhuliinide puhul pole tüübid III ja IV tavaliselt kasutatavad
annaabi.ee 
