Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taludeni" - 5 õppematerjali

19-sajandi I pool
1
rtf

19. sajandi I pool

Looming:muinas lood kalevipojast , muistendid:nt. "Emajõe sünd","Vanemuise laul";"Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus>mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad, rahvusluse ärkamine Euroopas>austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2, Üritused: ajaleht"Perno Postimees 1857. Laulu-ja mänguseltisd(Vanemuine, Estonia, Koit, Kannel)-->rahvuslik teater 1870. 1. Üldlaulupidu1869 kandev idee-haridus->Eesti Aleksandri idee(peakomitee:Hurt,Jannsen,Krzw,Jakobson

Kirjandus → Kirjandus
47 allalaadimist
Vana Hiina Arhitektuur
5
pdf

Vana Hiina Arhitektuur

pakkuda kui lihtsalt üks suur müür. Nende templid on ekstravagantsed ja suured, paleed pakuvad silmailu ning isegi katused on suurejoonelised ja detailsed kuni viimase viimistluseni. !!!!!!! !!!!!! !!!!!!3 Sümmeetria arhitektuuris Oluliseks tunnuseks Hiina arhitektuuris on rõhuasetuse liigendus ja kahepoolne sümmeetria, mis tähendab tasakaalu. Seda leidub hoonete puhul kõikjal Hiina arhitektuuris, alates palee kompleksidest tagasihoidlike taludeni. Kui võimalik, püüti maja renoveerimisel ja laiendamisel säilitada selle sümmeetria tingimused ning alati pidi olema piisavalt kapitali, et seda teha. Sekundaarsed elemendid on paigutatud mõlemale poole peamisi struktuure. Piltlikult oli tegu nagu kahe tiivaga, et säilitada üldine kahepoolne sümmeetria. Hiina aedade ehitus on märkimisväärne erand, mis kipub olema asümmeetriline. Klassikalistel hiina hoonetel, eriti rikaste inimeste omadel on ehituslikult pandud rohkem rõhku

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Eesti murrete erijooned
12
doc

Eesti murrete erijooned

'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ­ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin' · Kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1 ja 2 pööre, vormid võivad kattuda (maq maka ­ miiq maka, saq makat ­ tiiq makat), 3.pöördes erinevused (ta makas ­ nimäq makassõq)

Keeled → Eesti murded
122 allalaadimist
Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

 nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’;  kõrisulghäälik: häiermäq ‘õiged’, saisaq ‘seisa’, kullõlnuq ‘kuulnud’, maq ‘mina’;  h-lised sufiksid: kotoh ‘kodus’, mõttõhe ‘mõttesse’, ilosahe ‘ilusti’;  käänete kokkulangevused: tütrikoh ‘teenijatüdrukuna, -tüdrukus, pinilt ‘koeralt’- pinildäq ‘koerata’;  i-tunnuselised mitmuse tüved on arenenud erikujulisteks: tallõniq ‘taludeni’, kos’ogaq ‘kosjadega’;  mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ ‘särkide’), ühesilbilistes –ije (kuijõ ‘kuude’);  verbides tüvevaheldused: maadaq ‘magada’, magahamma ‘magama’, maka ‘magan’, magasi ‘magasin’;  kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1. ja 2. pöördes vormid kattuvad (maq maka – miiq maka; saq makat – tiiq makat), 3. pöördes erinevused (ta makas – nimäq makassõq);

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

teised riided ja veel muid asju sidusin pampu, võtsin süsta ja sõudsin kaldale. Läksin maale umbes seal, kus ma arvasin Phelpsi maja olevat, peitsin pambu metsa, täitsin siis süsta veega, ladusin kive täis ja uputasin niisugusesse kohta, kust ma ta jälle võisin leida, kui vaja oli. See oli umbes veerand miili allpool väikest aurusae-veskit. Siis läksin maanteele. Kui saeveskist möödusin, nagin silti «Phelpsi saeveski»; kui kolm- nelisada küünart kaugemale taludeni jõudsin, siis hoidsin silmad pärani, ei näinud aga kusku kedagi, kuigi nüüd juba oli päris valge. Mul polnud aga sellest midagi, sest ma ei tahtnudki veel kedagi näha; tahtsin ainult ümbrust uurida. Vastavalt oma kavatsusele tahtsin siia linna poolt tulla, mitte altpoolt. Vaatasin põhjalikult ümber ja hakkasin siis otse linna suunas minema. Noh, esimene inimene, keda ma seal nägin, oli hertsog. Ta kleepis parajasti «kuningliku 421

Kirjandus → Kirjandus
220 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun