liik. Madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes. Õisikute raskuse tõttu vajavad toestamist. Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell Mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Neid on ca 100 liiki, millest enamus on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Euroopas kasvab looduslikult 20 liiki. Kurekelladele on iseloomulikud dekoratriivsed kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju
· Soeselgaed ehk antsaed, sõõruaed heinamaade kaitseks, kiirest valmiv. · Vähemkäidavates kohtades ei tehtud väravat, vaid redeliga ülekäigukoht. · Saaremaal ja Läänemaal tähtis koht kiviaedadel. Tavaliselt põllult korjatud kivid. · Kombineeritud kiviaiad, kus pandi kiviaiale peale roigas- või lattaed. Põllu kaitseks. · Kiviaedadega piiratud ka karjatalumaad, mis viisid karja juurest taluaeda või looma joomiskohta. · Aiaga piirati ka karjamaal olevad allikad. Kivi- või roigasaiaga. · Arheoloogid on leidnud ka rituaalidega seotud paiku, mis on ümbritsetud kiviaiaga. · On leitud ka kiviaedu, mille otstarvet ja ehituaega ei teata. · Kiviaed on palju väärtuslikum kui puuaed. · Peale kiviaedade on olemas kiviraulad ja kivikangrud kohad, kuhu korjati põldudelt ja niitudelt kivid, kui ei olnud parajasti vaja aeda teha.
Kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelilleks. Eelistab parasniiske kerge lubjarikka mullaga kasvukohta. Seeme külvata varakevadel või sügisel vahetult enne külmasid. LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata Kõrgus umbes 90 cm. Harunevatel vartel hallikasrohelised süstjad lehed ja magusalt lõhavad 5 cm valged, kolased, lillad ja roosad õied. Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel. Kasvab hästi päikesepaistelisel või poolvarjulisel kuiva ja lubjarikka mullaga kasvukohal. Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti. Püsiv, talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Õitseb juuni keskel. Sobib kuivatamiseks.
(Hortes). 4.21. Syringa vulgaris Harilik sirel 4.21.1. Kirjeldus Hariliku sireli kodumaaks peetakse Karpaate ja Balkani poolsaare mägesid. Rohekelt õitsevat põõsast on aedades kasvatatud juba 450 aastat. Selle aja jooksul on aretatud juba üle 1500 erineva sordi. Eesti sai harilik sirel tuntuks umbes paarisaja aasta eest: kõigepealt lillaõieline, seejärel valgeõieline vorm. Sirel jõudis mõisaparkidesse ja sealt taluaeda. Praegugi on kahvatulillade õitega sirel vanades taluaedades tavaline. Mõned vanad sordid on jätkuvalt populaarsed. Juuni alguses puhkeb rikkalikult õide 'Andenken an Ludwig Späth'. Sort aretati 1883. aastal Berliinis L.Späthi puukoolis. Õiepungad on tume-karmiinpunased, õied lihtsad, tume-purpurpunased. Mõni päev hiljem hakkab õitsema valgete täidisõitega sort 'Mme Lemoine', mida on samuti siinmail kasvatatud juba ligi 120 aastat.
üldises efektis, et luua perfektset harmooniat." Paralleelselt aedniku- ja pitoreskse aiakujundusega eksisteeris 19. saj teisel poolel veel teisigi suundumusi. A. Cottage garden - taluaed Romantikaajastul, mis ühtlasi oli ka tööstusajastu, muutusid populaarseks loodusturism ja suvekodude rajamine maale, eemale rikutud õhuga linnast. Tekivad mõisted cottage ja cottage garden. Cottage tähendab nii talumaja kui suvilat. Cottage garden tähendab omakorda nii taluaeda kui selle eeskujul rajatud aeda suvila ümber. Iseloomulikku: õlgkatusega ja pudeneva krohviga onnid, viljapuud, sirelid, kuslapuud, lille- ja köögiviljapeenrad, kus kasvasid segamini kapsad ja pojengid, roosid ja liiliad, rukki- ja saialilled. Kõik nn. tavalised ehk vanaaegsed lilled, mis uute aretatud lillesortide ja hübriidide kõrval unustusse olid vajunud. Seda kõike peeti väga romantiliseks ja arvati, et niikaua kui vaeste hurtsikute ees veel lilli leidus, polnud asi nii hull