kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades. Õu ja hooned ei moodustanud talu maadega ühtset tervikut. Talu olid ühe kohas koos ja põllu eemal. Talusid esines (8-1/8 adramaad) erinevas suuruses. Üks taluadramaa oli umbes 10 ha. Peremees võis külvata ühele väljale (3 1/3) 500 kg rukist ning teisele sama palju suvivilja. Saagikus oli umbes 4 seemet ja sellest maksti neljandik koormisteks. 1 adramaa harimiseks läks vaja kahte rakendit. Nad pidi andma mõisale 25% oma loomtööjõust. Tehti ka jalapäevi lisaks rakmepäevadele. Ainult talust ei suudetud ära elada, tegeleti lisaks veel kalapüügi, käsitöö ja päevatööga. Teravilja kasvatus oli peamine tootmisharu ning karja oli talus vähe.
Aasta maakorraldusega. Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Kui suur on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad. Põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad. Maaviljelussüsteemid: uudismaa-, kolmevälja-, viljavaheldussüsteem. Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Uudismaasüsteem - haritud maal kasvatati 3–5 aastat teravilja ja jäeti siis põld maha ning rännati mujale. Kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on
Oma sotsiaalselt seisundilt olid kupjad ja vardjad harilikult vabatalupojad, koormistest täielikult või osaliselt vabastatud. -Adramaa 13. sajandi algul hakkas ajalooallikates esinema maakasutus ja maksustusühik ader, mõtteline maakasutusühik. Tähistas majandusühikut, nö normaaltalu, mille põllumaa harimiseks oli tarvis üks ader. Näib, et alates 13. saj teisest poolest hakkas kujunema pindalaühikuks. Eesti alal levinud adramaid saab kokkuvõtlikult liigitada kahte rühma: taluadramaa ja suured adramaad. Talude adramaade arv määrati ligikaudse hindamise teel, lähtudes külvipinna suurusest. Kui talu majanduslik kandevõime tunduvalt langes, vähendati talu koormisi, mitte aga adramaade arvu. Läänikorra ja vasallkonna kujunemine Eestis XIIIXVI saj. Läänistus oli isanda ja vasalli isiklik suhe, mida tuli ühe osapoole vahetumisel üle kinnitada ehk lään tuli tagastada ja saada see siis uuesti läänistatud.
1 verst = 500 sülda = 1,0668 km 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 2,1336 m 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,12 cm 1 küünar = 3/4 arssinat = 12 verssokit = 21 tolli = 53,339 cm 1 jalg = 12 tolli = 6,857 verssokit = 30,48 cm 1 toll = 10 liini = 2,54 sm = 25,4 mm Käibele jäänud küünar oli vôrdsustatud vene môôdustikus 12 verssokiga. Maakasutus- ja väärtusmõõdud Adramaa - maakasutus, maksustus ja pindalaühik. 12.-13. saj - talu, mille põlde hariti ühe adraga 16. saj-st taluadramaa = 24-36 riia vakamaad = 8-12 ha Lääne-Eestis suur adramaa = 75 või 90 vakamaad Poola e. Plettenbergi adramaa = 120 vakamaad, pm Lõuna-Eestis saksa adramaa = 60 vakamaad. 1 Riia vakamaa = 1/3 ha (1 vaka rukki külvamise pind) 17.-18. saj püüdis riigivõim kehtestada normeeritud adramaa - revisjoniadramaa, sõltus külvi hulgast ja jäi mõisakoormiste arvestamise aluseks. 17. saj adramaa = talu, millel oli maad ja tööjõudu 6 rakmepäeva tegemiseks nädalas 18
annaabi.ee 
