kasvatamisel sobivates tingimusted paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas, järelikult võib üks korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil organism anda 24h üle paarisaja järglase. St muutub näiliselt piuhas vesi, millese on lisatud veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist pisut kolerall rakke ja neile vajalikke toitaineid ühe ööpäevaga roheliseks| põisadru-Rohkesti tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.|Agar-Toodetakse korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil punavetikatest, tarrendav aine mis lahustub kuumas vees hästi ning jahtumisel tekitab tugeva veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tarrendi. Kasutatakse marmelaadis, ja ka paberitööstustes| karevetikad-kõige madalamal,
3. Torikulised ......................kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2. Hallitusjuust. 3. Antibiootikumid penitsiliin rohehallikust, valuvaigistid. Negatiivne: 1. Kahjustavad tarbepuitu (majavamm) 2.Nahahaigused varvaste vahel, küünte all jne. Samblikud on autotroofid. Koosnevad tallusest. On keskkonnasaaste tundlikud. Tähtsus: 1. Osalevad mullatekkes (murendavad hapetega kivimeid) 2. Fotosüntees 3. Loomadele toit ja elupaik 4. Inimestele: ravimiteks, lõnga värvimine, ehituses soojapidamine
99% taimedest teevad koostööd. SAMBLIKUD Seen: Varustab vees ja vees lahustunud mineraalainetega. Vetikas: Varustavad fotosünteesil tekkinud org. Ainetega. SAMBLIK ON vetika ja seene kooselu. Samblikud elavad kõikjal, on kohastanud elama kõikjal, murendavad kivimeid- tekib muld, loomadele toiduks (tundra), talletavad mürkaineid, õhusaasteindikaator. Sambliku keha: Tallus Paljunemine: Tekivad kehakesed talluse sees, tõusevad pinnale ja levivad. Levivad väljakasved, mis murduvad tallusest lahti ja levivad edasi. Seente kasulikkus: seente ühendid ravimites, tooraine valmistamisel, ohtlike tööstusjäätmete lagundaja, kult. Taimede juurde sümbioosiks, surnud taimorganismide lagund. Seente kahjulikkus: peamised toiduainete riknemist põhjustavad, seenemürgitus, majavamm (lag. Puit konstruktsioone)
Viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult. Mittesuguline paljunemine sporangiumidega või harva klamüdospooridega. Suguline paljunemine ümarate. Must täpphallik. Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid) - Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma. Võib moodustada tsüstiide või risoide. Koniidikandjad tõeliste koniididega. Emupsa Muscae. Zoopagomycotina (ektoparasiidid) - Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist. Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes. Suguta paljunemine -klamüdospoorid. Suguline paljunemine sügospooridega. Amoebophilus simplex. Kickxellomycotina (seeneparasiidid) - Parasiitsest tallusest siirduvad haustorid peremees seende. Mütseel alati vaheseintega, läätsega suletav poor. Suguta staadium. Suguline staadium sügospooridega. Kickxella alabastrina. 5 hõimkonda (nende iseloomustus ja tähtsamad esindajad):
tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, pole kindlasti mitte helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga sellest ka sambliku eestikeelne nimi. Heaks tunnuseks on ümmarguste, enamasti rohekate ja kumerate soraalide olemasolu talluse pinnal, arvukamalt selle keskosas. · Harilik jahusamblik (Phlyctis argena) koorikjas tallus on enamasti krobeline parguline ja võib katta üsna ulatuslikke pindu; talluse pragudes tekivad tallusest heledamad, korrapärase kuju ja mitmesuguse suurusega soraalid, mis võivad omavahel liituda. Tallus iseloomulikult lapiline: tekib erinevat tooni valkjate ja hallide laikude vaheldusrikkas muster, mistõttu harilik jahusamblik on juba eelmalt küllaltki kergesti äratuntav. Änglema raba. Änglema rabast leitud samblikud ja nende kirjeldus: · Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) tallus kinnitub substraadile
Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma Võib moodustada tsüstiide või risoide Koniidikandjad tõeliste koniididega Sügospoorid kui paksuseinalised puhkeeosed Toakärbse-putukahallik - Entomophtora muscae Zoopagomycotina (mikroorganismide ja seente endo- ja ektoparasiidid); Mikroorganismide ja seente endo-ja ektoparasiidid Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes Suguta paljunemine -klamüdospoorid, sporangiospoorid Suguline paljunemine sügospooridega e seigeostega Amoebophilus simplex Kickxellomycotina (saprotroofid, seeneparasiidid või obligatoorsed sümbiondid) Parasiitses ttallusest siirduvad haustorid peremeesseende Mütseel alati vaheseintega, läätsega suletav poor Suguta staadium,
Kui on magevees on palju rohevetikaid, siis viitab see vee puhtusele. Rohevetikad on maismaa eellased. Mille poolest on rohevetikad paremad teistest, et just nendest kujunesid maismaataimed? Rohevetikad olid kõige madalamas vees ja suhteliselt tihti sai juhtuda, et nad jäid kuivale. Vetikate ja kõrgemate taimede võrdlus: VETIKAD (enamasti) KÕRGEMAD TAIMED (enamasti) Koosneb tallusest (pole eristunud kehaosad va paljunemisorgan) Eristatavad vars (tugi ja juhtprgan) ja lehed (fotosünteesiv organ) Võrdväärselt üherakulisi, koloniaalseid ja hulkrakseid Alati hulkraksed Kudedeks eristumine puudub või vähene Selgelt eristatavad eri ülesandega koed Elukeskkond vesi (sh. kastepiisk, mullaniiskus jne.) Elukeskkond maismaa (võivad tagasi pöörduda vette)
Vajavad eluks päris palju valgust, seetõttu sügavas vees ei kasva. Olulisel kohal veekogude toiduahelas. Liigid spetsialiseerunud veekeemiale (happelisus, toitelisus). Vetikaid Eestis liigikaitse all ei ole, kuigi osa on kahtlemata haruldased. On olemas merekaitsealad. SAMBLIK on liitorganism kus juhtivaks pooleks on seen, üldiselt tegu siiski sümbioosiga (mitte parasiitlusega). Teiseks osaliseks on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Seenehüüfid moodustavad põhilise osa sambliku tallusest ehk kehast, seeneline komponent paljuneb suguliselt ja igas samblikuliigis leidub ainult kindlat liiki seent. Vetikaid seevastu võib esineda mitu liiki samast perekonnast. Sama seen võib moodustada erinevaid talluseid, kus ühel osaliseks rohevetikas, teisel tsüanobakter. Kilpsamblike kolmel liigil (Peltigera) on samas talluses üksteisest ruumiliselt eraldatult nii rohevetikad kui tsüanobakterid.
annaabi.ee 
