Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek EMS ja ERSP-mõlemad pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajaooliste
Jaan Tõnissoniga eesotsas 1905 aprill algavad politseiaktsioonid 1905 november Tallinnas revolutsionääride luuakse esimesed arreteerimiseks ametiühingud 1905 24. juuni Tallinna tööliste miiting Nõmmel 1905 november Tallinnas luuakse 1906 tegevust alustab Eesti esimesed ametiühingud Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS) 1905 10. detsember Tallinnnas ja 1906 12. august eesti kutselise Harjumaal kuulutatakse välja teatri algus: avatakse sõjaseisukord (kestab kuni 1908): "Vanemuise" uus teatrimaja algavad massilised vahistamised, (A.Kitzbergi näidendiga "Tuulte keelatakse koosolekud, suletakse pöörises") ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees" 1906 esimene eesti kunstinäitus: Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi
Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas,
üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). (http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eesti ) 14.sajandil tõusis tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 10 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrgu, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega
annaabi.ee 
