Jaan Jung oli kooliõpetaja, kes huvitus väga ajaloost ning eriti ajaloolisi väärtusi omavatest vanaaja mälestistest. Korrespodentide abiga koguti kokku andmed munasaja muististe ja irdleidude kohta üle Eesti. 1920.aastatel viidi läbi teine muististe registreerimine professor Aarne Michaël Tallgreni juhtimisel. Töö käigus kontrolliti varasemat informatsiooni ja täiendati Jungi nimekirju oluliselt uute teadetega. Loodud andmebaas võimaldas muinasasustuste teaduslikku analüüsi. Tallgren seisukoht muinasaegsete asulate levialakaartide põhjal oli, et kui kui kiviajal, mis oli püügimajanduslik, paiknesid asustused veekogude lähedal, siis rooma rauaajaks oli asustus nihkunud veekogudest eemale põllumajandusele sobiva viljaka mulla piirkonda. Tallgren järeldas seda kivikalmete asumisest mandril põldude läheduses. Selline arvamus maastikuarheoloogias jäi püsima pikkadeks aastakümneteks. 1970
mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud - Soomest Lauri Kettunen, Ilmari Manninen, Aarne Miikael Tallgren, Arno Rafael Cederberg,Johannes Gabriel Granö, Rootsist Sten Karling, Saksamaalt Walter Anderson jpt. Algul juhtis ülikooli kuraator. 1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. 1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige. Ülikool koosneb üheksast teaduskonnast: teoloogia, õigus, meditsiin, filosoofia,
Ülikooli esmane ülesanne oli teaduse edendamine, seejärel alles kõrgema hariduse andmine, see muudeti - Tartu Ülikooli eesmärk oli õppetöö, seejärel teadus. Hiigeltöö tegid ära kuraator Peeter Põld ning rektorid Heinrich Koppel ja Johan Kõpp 5 Puudus alguses eestikeelsetest õppejõududest, kutsuti õppejõude Soomest ja Rootsist (ajaloolane Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid: 1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond. 1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool)
Eesti muinasuurimise algus • Jaan Jung (1835–1900) • Abja koolmeister • Põhitöö: suuliste teadete koon-damine Eesti kinnismälestiste (ja pühapaikade) kohta • Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised) • Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23) Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused) Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925) – sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade • Harri Moora (1900–1968) TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal (pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938) Hominiidid ehk esimesed inimlased Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si
annaabi.ee 
