Mis on mälu? Mälu on üks kolmest alustalast millele tugineb arukas ÕO7, L7 elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud Millised mälu liigid Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu erinevad juba ÕO7, L7 erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt. Millest lähtuvalt mälu 1.Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist.
suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. (3, lk 131). 3.4.8 Afektiivne amneesia Afektiivse mälulünk on tingitud sellest, et tugeva afekti seisundis on tähelepanuvõime kitsenenud ja teatud juhtudel koguni teadvus ahenenud. Seetõttu inimene tajub ja töötab läbi ainult neid asjaolusid, mis on seotud afektogeense situatsiooniga. Kõik muu jääb väljapoole ahenenud tähelepanu ega talletata mälus. (3, lk 131). 3.4.9 Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, mille puhul on haige suuteline reprodutseerima ainult osa tähelepanekuist, kuna ebameeldivate emotsioonidega seotud asjaolud on kaetud mälulüngaga. Seda on ka nimetaud kaitseamneesiaks, mille tõttu mälust on kustunud kogu negatiivne ja isikut kahjustad võiv info. (3, lk 131). 3.4.10 Fiksatsiooni amneesia Fiksatsiooni amneesia puhul ei ole haige võimeline uusi muljeid talletama ega midagi uut omandama
saamist omandatud mälestused on aga alles „keele-peal-olemise“ nähtus- olukord, kus miski on justkui kohe-kohe meelde tulemas Meelde tuletamise ajend- vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad- ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Konteksti taastamine- meenutamise hõlbustamine sel teel, et taasluuakse info omandamise aegne vaimuseisnud Kodeerimise spetsiifilisus- hüpotees, mille järgi info salvestamisel mällu ei talletata mitte selle originaalset kuju, vaid teisendatakse (kodeeritakse) sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaamu Meelespidamise intervall- ajavahemik õppimise ja meenutamise vahel Unustamiskõver- õpitu mäletamise ja õppimisest möödunud aja suhete graafiline kujutis; kui aeg pikeneb, siis meelespidamine väheneb Väärtinformatsiooni efekt- sellise protseduuri tulemus, mille puhul esitatakse sündmuse
Mobiil-ID kasutamiseks on vajalik teenust võimaldav spetsiaalne SIM-kaart, mille saamiseks tuleb sõlmida teenusleping mobiilioperaatori juures. Mobiil-ID muutub kasutatavaks pärast aktiveerimist Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilises taotluskeskkonnas, mille käigus taotletakse vajalikud 13 sertifikaadid. Erinevalt teistest dokumentidest ei talletata Mobiil-ID sertifikaate SIM-kaardil. Erinevalt ID-kaardist ei ole võimalik Mobiil-ID sertifikaate kasutada dokumentide krüpteerimiseks -- vastasel juhul näeks nii DigiDocService kui ka mobiilioperaator lahti krüpteeritud andmeid. Alates 01. veebruarist 2011 välja antud Mobiil-ID puhul on tegu digitaalse isikutunnistusega, mille väljaandmine toimub isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel. Enne 01. veebruari 2011 välja antud Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 5 aastat
palju süsivesikuid). Toimub raku plasmas. 3) 60 sekundist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel (aeroobne glükolüüs). Halb kuna vajab hapnikku, sõltub inimese O2 vastuvõtmise võimest, on suhteliselt aeglane. Hea kuna annab energiat pidevalt, 1 glükoos = 36atpd, kasutab rasvu, süsivesikuid ja valke, eralduvad H2O ja CO2. Toimub mitkondris Energiaallikad: 1) Süsivesikud - Süsivesikutena ei talletata organismis palju energiat, sest neid on väliskeskkonnast palju saada ning neist saab vähe energiat (2 ATP’d). Närvisüsteem kasutab elutegevuseks ainult süsivesikuid, kuid piimhapet seal ei toodeta sest ns ja aju ei saa hapnikuta tööd teha. 2) Rasvad – Suure energiatihedusega (36 ATP’d), tagab püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks, lagundamine võtab aega, ainult aeroobsetes protsessides, pideva aktiivsuse korral 3)Valgud – pigem mitte
vaatenurk, asukoht võib olla teine. peamine on objekti põhistruktuuri ja objekti elementide vaheliste suhete samasus ning objekti põhiolemust määratlevate osiste samasus. Anomaalsed mälunähtused Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine uue materjali omandamine on raske ja vareb kasutatud materjal on kaugeneb käepärasusest. Progresseeruv vaegmälu uusi kogemusi mällu ei talletata, inimene kaotab mälestusi. = Ribot- Jacksoni seadus (sündroom) enne kaovad uuemad mäletused ja siis vanemad. Alzheimeri tõvi aju närvivõrgustik on degenereerunud ei tunne ära isegi oma lähedasi alab nagu pidevalt ülikitsas, pidevat abi vajavas vaimses tunnelis. Eideetiline mälu e eidetism mõnel inimesel on võime erakordselt eredalt elastada olnud olukordi või asju. (Harva). See seondub tavaliselt sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele
annaabi.ee 
