STIILIANAL��S Valisin anal��sitavaks Rosanna Lints'i. Arvan, et tema puhul on tegu V-figuuriga. (V figuuri nimetatakse teisiti ka �mberp��ratud kolmnurgaks) Antud figuuri puhul on keha �lemine osa suurem kui alumine, �lad on laiemad. Taljejoon on n�rgemalt v�ljapaistev, puusajoon on kitsam ja jalad on saledad. Tugeva �laosa ja kitsapuusaga naisel tuleks t�helepanu p��rata kehapoolte tasakaalustamisele v�i �lakeha v�hendamisele. �lakeha suurust saab v�hendada eelk�ige vertikaaljoonete kasutamisega. Hea oleks kasutada sellist l�ikelahendust, mis v�hendaks tugevat �lajoont. Seega v�iks kasutada �lajoonel ka minimaalselt detaile.
Rõhk pandi individuaalsusele. Mood oli pigem vaba, lõbus eneseväljendus ja imago loomise vahend kui staatuse sümbol või pangaarve suuruse näitaja. Kui optimistlike 1960-ndaid esindasid 1 muretult elu nautivad hipid, siis 1970-ndail tõusid esiplaanile anarhistlikud punkarid loosungiga ’Ei mingit tulevikku’ Naiste kleidimood oli mitmekesine nii dekoorilt kui ka mahtudelt. Kleidi taljejoon tõusis teinekord rinna alla või kadus sootuks, et siis jälle saada taljel vööga rõhutatuks. Mahulise maksikleidi muutsid naised teatraalseiks, kohevateks ja kihilisteks. Võidukäiku alustas ka trikotaaž. Eriti luksuslikke kudumeid on aastakümneid loonud Missoni moemaja. Missoni looming on erakordselt värvirõõmus ja omanäoline, käekirja omapäraks värvide sujuvad üleminekud ja siksakilised joonemängud.
Tema nahka värv on portselanvalge . Naha tekstuur on peen ja ühtlane. Juuksed on on tumedad, mustad . Aga silmad on helesinised. Iseloomult on talvenaine erakordne, omapärane, tahab teistest erinev ja parem olla. Meie juhul naine ei ole standardi figuuritübi.Sellest järgneb seda, et ta peab tasakaalustada oma silueti.Tema figuritüübi on ümberpööratud kolmnurk. Figuuri kirjeldamine Laiad õlad Keskmine talje Nõrgalt väljajoonistunud taljejoon Lamedad puusad ja istmik Kitsas puusajoon Kainid pikad jalad Esimene järjekord ta peab keskendama tähelepanu saledale puusale.Samuti on vaja vähendada õlapiirkonda ,minimaalselt detaile. Nisuguseid nõuanneid aitavad meile kergemalt välja valida riideid naistele niisugusega figuuritüübiga.Kui me teame ,et naisel on laiad õlad ,siis me valime rõivas mis omavad sügavad V-kuijulised kaelused mis kitsendavad õlajoont
naisest. 1.3 Naistekleit 1920-1929 Mõjutatult Esimese maailmasõja töölkäinud naise riietusest, hakkasid naised kandma mehelikke riideid. Kuna süüdistati ka vanemat põlvkonda äsja lõppenud sõjas, mõisteti ka nende riietumine hukka ning moeloojad hakkasid oma disainidega suunduma noorema põlvkonna poole. Naiselikud kehakumerused olid täielikult moest väljas (Lisa 3). 1923. aastast hakkas taljejoon langema. Riided, mida kanti olid vabamad ning varjasid kehakumerusi. 1924. aastaks oli taljejoon langenud puusadeni. 1925. aastaks oli kleidiäär tõusnud 45-50 sentimeetrit. 1926.-1928. aastani oli kleidikõrgus tõusnud põlvest kõrgemale. See oli ka kahekümnendate kõrgeim kõrgus. 1929. aastast hakkas taas moodi tulema pikemad kleidid. (Nolan) Materjalidena kasutati endiselt puuvilla, lina, villa, siidi, kunstsiidi. Enamuste päevarõivaste
ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide
ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide
täiskasvanul on aga etteulatuv, kasvab ettepoole välja. Kasvab ka keha, Jäsemete kasv on kõige märgatavam. Kasvuspurt saab alguse jalalabade ja käelabade kasvuga. Kõige enne pead sa vahetama ka jalanõusid ja kindaid. Jalasääred kasvavad kõige enam võrreldes lapse kehaga.Ei saa öelda et kuigi suhteliselt vähe kasvab pea, ei saa öelda et ka keha kuju ei muutuks. (Kaela kuni eelkooli eani ei olegi nagu lapsel :D, ja on tegu punnkõhuga). Edasi tekib puberteedi eas taljejoon olgu see siis pois või tüdr,ka keha kuju muutub. See et talje on tekkinud on psühholoogiselt suureks saamise tunnuseks. Muutub ja arenevad ka siseorg. Kopsumaht. Poistel läheb lihaste arenguks vaja rohkem hapniku , on vaja kopsumaht suuremaks. Kopsud hakkavad teistmoodi töötama. südame ja veresoonkonna tegevus. Kasvu alustab süda ja see muutub suhteliselt suureks. Suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arterisse, siit oht, südame
annaabi.ee 
