puudumine üldse igasugust sotsiaalset läbikäimist. Kavatsedes nalja teha, võib eneseimetleja teist inimest rängalt solvata, taipamata oma sõnade mõju. Samuti puudub nartsissistil sotsiaalne tundlikkus - võime teiste vihjeid tähele panna, nende põhjal järeldusi teha ning oma käitumist vastavalt muuta. Ta räägib ka siis edasi, kui olukord on teiste meelest juba väga piinlik. Raskematel juhtudel ei sega teise inimese kannatuste nägemine nartsissisti talitsematult käitumast, vastupidi, ta tunnetab oma jõudu ja see lisab agressiivsust veelgi. Nartsissist on üksnes vähesel määral võimeline tehtut kahetsema, raskema hälbe korral see võime puudub. Alati on sundinud tegutsema mingi olukord, ennast ei süüdista ta kunagi. Põhjus on alati mujal. Vägivaldse kallaletungigi põhjustas ohver ise, sest ta oli valel ajal vales kohas ja ajas vihale. Seesmine tühjus ja võimetus taluda masendust
Gooti keel kadus käibelt koos viimaste gootidega, kuid alles jäid kirjalikud fragmendid, mis tõmbasid Tolkieni nagu magnetiga. Temale omaselt ei leppinud ta üksnes gooti keele äraõppimisega, vaid asus leiutama uusi "gootikeelseid" sõnu, täitmaks lünki allesjäänud puudulikus sõnavaras. Samuti töötas ta väljamõeldud tähestike kallal; ühes tema kooliaegsest vihikust võib leida kõigi inglise keele tähtede koodsümboleid. Loomu poolest oli Ronald rõõmsameelne ja isegi talitsematult elujanuline. Ta armastas väitlusi ja kehalist tegevust. Tal oli hea huumorimeel ja suurepärane oskus sõbruneda. Peale ema surma lisandus tema iseloomu ka süngem pool pessimism. Teatavas meeleolus lõi temas välja kurbus ema kaotuse pärast ja teda valdas korvamatu kaotuse tunne. Kuid tõele au andes peab nentima, et sellised masendushood ei olnud just eriti sagedased. Tolkieni seltsivast meelest annab tunnistust ka koolis tema ümber koondunud
moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Kohati leidub marmorit maakoores suurtes kogustes. Kõige kuulsam on Carrara piirkond Itaalias, kust juba etruskid marmorit murdsid. VI peatükk Ähvardused, intriigid ja ohud Kurtisaan Eutybis laseb Metrobiuse Spartacust jälitada. Metrobius oli teada saanud, et Spartacus on armunud Valeriasse ja Valeria temasse. Eutybis puhkes talitsematult nutma. Ta põles meeletus armastuses vapra gladiaatori vastu. Naine andis Metrobiusile kukru, et too tooks talle tõendeid sellest. Eutybis kutsus Spartacust pidevalt enda juurde, väites, et tahab temaga gladiaatorite vandenõust rääkida. Viimaks läks Spartacus kurtisaani juurde. Kurtisaan kasutas oma teravat mõistust enda kasuks ning üritas võrgutada Spartacust. Kuid see muidugi Spartacusele ei mõjunud.
Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid - koturne. Näitlejateks olid vaid mehed. Kuna näidendi sündmustik toimus ühes kohas ja ühe päeva jooksul, siis ei vajatud dekoratsioone. Selle moodustas tavaliselt lossi või templi fassaadi kujutav skeene. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad käitusid talitsematult: jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Keskajal suhtus katoliku kirik teatrisse algul eitavalt, kuid peagi märkasid usumehed teatri võimalusi kristlike vaadete levitamisel. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna kirikukalendris oli keskne ülestõusmispüha, siis seostus vaimulik näitemäng sellega
osa ning toimisid ka valjuhäälditena. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid - koturne. Näitlejateks olid vaid mehed. Kuna näidendi sündmustik toimus ühes kohas ja ühe päeva jooksul, siis ei vajatud dekoratsioone. Selle moodustas tavaliselt lossi või templi fassaadi kujutav skeene. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad käitusid talitsematult: jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Keskajal suhtus katoliku kirik teatrisse algul eitavalt, kuid peagi märkasid usumehed teatri võimalusi kristlike vaadete levitamisel. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna kirikukalendris oli keskne ülestõusmispüha, siis seostus vaimulik näitemäng sellega. Esimesi näidendeid kandsid
annaabi.ee 
