ühendusklemmid. Kere on tugevast isoleermaterjalist. See tagab aparaadi kaitse vigastuste ja ümbruse mõjude eest ja väldib inimese kokkupuute pingestatud osadega. Kaitselüliti põhilised tunnussuurused Nimivool Ics on kaitselüliti talitlusvool Rakendumistäpsuse all mõistetakse lubatavat kõrvalekallet nimivoolust (%) Nimipinge on kaitselüliti liinipinge kestevtalitluses. Lahutusvõime ehk kommutatsiooni piirvool Icu on suurim vool, mida kaitselüliti suudab lahutada. Talitluskiiruse määrab kaitselüliti rakendumisaja ja kaarekustutusaja summa. Rakendumisaeg aeg, mil aparaati läbiv vool ületab vabasti rakendumisvoolu kuni kontaktide avanemise alguseni. Kaarekustutusaeg Mehaaniline kulumiskindlus lülituste arv vooluvabas olekus. Elektriline kulumiskindlus lülituste arv nimivoolul. Rakendumistunnusjoon on kaitselüliti põhiline tunnusjoon rakendumisaja sõltuvus voolutugevusest. Rakendumistunnusjoon Liinikaitselülitid
sisse parendusi, mis tõstavad selle osa jõudlust, st vähendavad infotöötluseks kuluvat aega. Amdhali seadust esitatakse sageli kiirenduse (S) kaudu. 18. Jõudlustestid, nende hierarhia. Jõudlustestid on teatavad standardsed programmikogumid, mida käitatakse hinnatavail arvuteil, enamasti eesmärgiga saada nende riistvara jõudluslikke näitajaid, kuid jõudlusteste rakendatakse samuti ka tarkvara efektiivsuse (talitluskiiruse) hindamisel. Jõudlustestimisel saadud tulemuste interpreteerimisel tuleb olla kriitiline, täpselt on vaja teada mida mõõdeti ja kuidas mõõdeti. Vääralt läbiviidud jõudlustestimine annab eksitavat informatsiooni mõõdetava süsteemi (seadme) jõudluse kohta. 19. Protsessori jõudlust mõjutavad tegurid(programm, kompilaator, ISA, mikroarhitektuur, tehnoloogia). Protsessori jõudlust mõjutavad tehnoloogia (võimalused ja piirangud), teooria ja
Ergutussüsteemid peavad vastama järgmistele tingimustele: . tagama generaatori ergutusmähise pideva toite nii normaal- kui avariitalitluses . võimaldama ergutuspinge reguleerimise etteantud piirides . tagama ergutuse automaatreguleerimise vajaliku kiiruse . tagama avariitalitluses piisava ergutuse forsseeringu kordsuse . tagama generaatori mahaergutuse ja avariide korral kiire (magnet)väljakustutamise. Ergutussüsteemi talitluskiiruse põhiparameetrid on: ergutuse forsseeringu kordsus k e = Ue,maks / Ue.n kus Ue,maks - maksimaalne ergutuspinge ja Ue.n - ergutuse nimipinge ja ergutaja ergutuspinge tõusukiirus dUe / dt = 0,632(Ue,maks - Ue.n) / Ue.n t1 kus t1 - aeg ergutuse tõusuks nimiergutusest kuni ergutuseni 0,632(Ue,maks - Ue.n). Tänapäeva turbogeneraatorite ergutajatel on ke üle kahe ja ergutuspinge tõusukiirus üle kahe nimipinge sekundis. Lubatava
(informatsiooni töötlusaeg) pärast seda, kui arvuti (süsteemi) mingis osas viiakse sisse parendusi, mis tõstavad selle osa jõudlust, st vähendavad infotöötluseks kuluvat aega. Parendama=paremaks tegema* 18. Jõudlustestid, nende hierarhia. Jõudlustestid on teatavad standardsed programmikogumid, mida käitatakse hinnatavail arvuteil, enamasti eesmärgiga saada nende riistvara jõudluslikke näitajaid, kuid jõudlusteste rakendatakse samuti ka tarkvara efektiivsuse (talitluskiiruse) hindamisel. Tüüpiliselt antakse jõudlushinnangud konkreetsetele süsteemidele (seadmetele) nagu arvuti, protsessor, mälud jms. Enamasti võrreldakse läbiviidud jõudlustestimise tulemusi teatava etalonsüsteemi (~seadme) poolt näidatuga, st saadakse hinnatavale süsteemile (seadmele) relatiivne jõudlushinnang. Jõudlustestimisel saadud tulemuste interpreteerimisel tuleb olla kriitiline, täpselt on vaja teada mida mõõdeti ja kuidas mõõdeti.
annaabi.ee 
