ennem tegi seda Vabariiklik Auto-Motoklubi. Esimese motoklubi asustasid kalevlased peale seda aga spartaklased ja tööjõureservlased. Samuti hakati ka Nõukogude Liidus võistlema ainult kodumaiste masinatega. Need kaks muudatust panid noori rohkem motospordi vastu huvi tundma. Aastal 1949 tehti Eestis algust talikrossi võistlustega, mis täpsemalt toimusid Mustamäel. Võistlejad sõitsid kuues masinaklassis. Peale seda alustati juba 1951.aastal Tallinnas ka esimeste meistrivõistlustega talikrossis. Läbida oli vaja kümne kilomeetrine rada. Mehed pidid läbima seda kuus korda ning naised kõigest kolm korda. Sellel võistlusel selgitati välja esmaskordselt ka Eesti noortemeister. Neljakümnendate aastate lõpul hakati motospordiga tegelema ka mujal Eestis: Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased kes rajasid Männimääle motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi.
hooksamaks ning Jaan Klaari sõidutehnika õpetamise järel kerkis peagi esile andekas järelkasv. Kõik see viis selleni, et „Järvakandi“ klubist räägiti peaaegu 10 aastat kui vabariigi tugevaimast klubist nii krossisõidus, kui ka hipodroomisõidus. (ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) 1967 aastal võitsid „Järvakandi“ klubi liikmed vabariigi meistrivõistlustel hipodroomi- ja krossisõidus seitse medalit ning aasta hiljem tehti talikrossis puhas töö. Eesti meistri nimetuse said Jaan Mürk, Elmet Varblane ja Senta Kallaspoolik ning lisaks sellele võideti kuus medalit. 1970. aastal tõusis Elmet Varblane vabariigi parimaks krossisõitjaks, tulles 350-kuubikuliste klassis suve- ja talikrossi meistriks. (ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) Kuimetsas on alates 1990. aastast korraldatud krossivõistlusi, kus esimestel võistlustel olid pealtvaatajateks enamasti Kaiu valla elanikud, kuhu Kuimetsa ka kuulub
noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt selgitati krossis ka Eesti noortemeister. 1952. aastal korraldati meistrivõistlused Tallinnas,kus starti tuli 219 võistlejat,kellese 19 naist ja 9 noort.Kolm päeva kulus võistlustele sellepärast,et suuremal osal võistlejaist tuli oma võimeid näidata kaks korda.Esimene sõit oli selleks,et välja selgitada võistkondlik paremus.Alles seejärel toimus
Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i meistersportlase tiitel. Suure kodumaa meistritiitleid on tal kaks: motokrossis leningraadis meeskondlikult 1951. Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal. Eesti meistritiitleid on tal selle üheksa aasta jooksul kogunenud 18. Ta osales kõikvõimalikel aladel: motokrossis, hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus. 1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu,
annaabi.ee 
