(Kaldmaa „Krossirajal“ lk 48) Tänapäeval toimuvad motokrossis igaaastased Eesti meistrivõistlused, karikavõistlused ning jõukatsumisi peetakse ka erinevates hobikrossisarjades. Seda kõike veab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ning ka Eesti Hobikrossi klubi. Nende eest vedamisel on märtsi lõpust kuni oktoobrini peaaegu igal nädalavahetusel mõni võistlus. Jaanuaris veebruaris toimuvad samuti talikrossi võistlused. 6 2. Motokross Raplamaal Eriti keeruline oli koguda materjali Raplamaa motokrossi ajaloo kohta. Leidsin vajaliku informatsiooni vaid paarist väljaandest ja mõningaid artikleid Raplamaa omaaegsest ajalehest „Ühistöö“. Materjali põhjal võib teha järelduse, et Raplamaal oli motokrossis kaks suurimat ja põhilist tegevuspaika Järvakandi ja Kuimetsa.
Aastal 1948 muudeti mootorrattaspordialast tegevust. Moodustati vastavad seksoonid ja klubid spordiühingute juurde kes hakkasid motospordiga tegelema, ennem tegi seda Vabariiklik Auto-Motoklubi. Esimese motoklubi asustasid kalevlased peale seda aga spartaklased ja tööjõureservlased. Samuti hakati ka Nõukogude Liidus võistlema ainult kodumaiste masinatega. Need kaks muudatust panid noori rohkem motospordi vastu huvi tundma. Aastal 1949 tehti Eestis algust talikrossi võistlustega, mis täpsemalt toimusid Mustamäel. Võistlejad sõitsid kuues masinaklassis. Peale seda alustati juba 1951.aastal Tallinnas ka esimeste meistrivõistlustega talikrossis. Läbida oli vaja kümne kilomeetrine rada. Mehed pidid läbima seda kuus korda ning naised kõigest kolm korda. Sellel võistlusel selgitati välja esmaskordselt ka Eesti noortemeister. Neljakümnendate aastate lõpul hakati motospordiga tegelema ka mujal Eestis: Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus
ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km
Aadu Sikk Ta võitis oma esimese medali 16-aastaselt Eesti noortemeistrivõitlustelt. Ridamisi järgnesid kolm noortemeistri tiitlit. Siis tuli juba üleliiduline tunnustus: 1979. aasta meistrivõistlustel finiseeris noor võidusõitja eakaaslate ees esimesena. Hüpe meeste klassi oli samuti edukas. Alates 1981. aastast võitis Saku Motoklubi kasvandik Eesti suvistelt meistrivõistlustelt kaheksa kuldmedalit järjest, millele lisandus ka kaks talikrossi tiitlit. Edu saatis ka Aadu 13 Sikku ka Nõukogude Liidu meistrivõitlustel. Hõbemedal tuli 1981. aastal, kaks pronksi järgmistel mõõduvõtmistel. Ka rahvusvahelisel areenil, sotsialismaade karikavõistlustel tulid saku mehe auhinna kappi hõbemedal 1981 ja järgmisel aastal tuli talle esikoht ja ka meistritiitel. 1978. aastal sai Aadu Sikk meistersportlaseks, viis aastat hiljem aga
annaabi.ee 
