Üldarendava etapi eesmärgid: · kehaliste võimete igakülgne arendamine · tervise tugevdamine · üldkehaline ettevalmistus · spordihuvi formeerimine · puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses. Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Üldarendavad veel jooks, hüpped, visked, ujumine, võimelmine, tantsimine, erinevad spordi- ja liikumismängud ja talialad(suusatamine või/ja uisutamine). Vaimselt arendavad ka puslede kokku panemine, domino, memoriin jt. Ühesõnaga üldarendavate harjutuste tõttu areneb või läheb paremaks tasakaal ja arendab ka rühti.
See traditsioon kestis pikalt. Tänapäevalgi peetakse olümpiamänge, kuna 1896 taaselustati vana traditsioon, kui toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võistlusalad on küll osaliselt muutunud, kuid üldjoontes on jäänud ürituse põhimõte samaks. Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne. Kuna tavad kipuvad aja jooksul täiustuma ja edasi arenema, on tänapäeval veel lisaks suvealadele ka talialad, sest mängud ei toimu enam ainult Kreekas, kus lihtsalt ei ole võimalik talialadega tegeldagi. Minu arvates on see tore, kuna tänu sellele on rohkematel riikidel võimalik võtta osa olümpiamängudest. Euroopa kultuur on minu arust selgesti Vana-Kreeka kultuuril põhinev. Seda suuresti tänu sellele, et aegade jooksul on kultuuri põlvest-põlve edasi kantud ja elavana hoitud, mitte unarusse jäätud. Kuna erinevate vallutuste ja rahva ühinemise ja info
mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim
mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia,
annaabi.ee 
