Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20
Sele 18. Näidissõiduki pööramise kinemaatiline skeem (autori foto) 12 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI Roolilatt: Ülesanded on Roolirattapöörde muutmine rattapöördenurgaks ning auto täpne suunamine kõigis sõiduolukordades[4]. Ehitus: Roolireduktori keres olev kaldhammasratastega väikeratas hambub hammaslatiga. Latt liigub juhikutes ning taldrikvedruga suruk hoiab teda pidevalt hammasratta vastas[4]. Rooliratta pöördliikumine muudetakse rööpvarda kulgliikumiseks hammaslattülekande abil. Hammaslattreduktor võib olla püsiva või muutliku ülekandesuhtega. Püsiva suhte korral on hambasamm kogu hammaslati pikkusel ühesugune, muutliku suhte korral on lati keskosas hambasamm suurem (ülekandesuhe väiksem), mistõttu rool on keskasendis kiirem(kuigi raskem)- tekib rataste vahetuma pööramise tunne[4].
Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv
annaabi.ee 
