15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või betoonvundamendil suurem kui 45o, siis on tegemist nn jäiga monoliitse vundamendiga. Kui astme kõrguse ja astme laiuse suhe on väiksem, on tegemist painduva vundamendiga. Painduvaks vundamendiks saab kasutada ainult raudbetoonist vundamente. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 18 8.1.13 Põrandad K.Kenk 19 Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 20
Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid · Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest, · betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest, · soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür. Monteeritavad lintvundamendid Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid · Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele. · Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil) · Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150
tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks) VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena (materjaliks looduskivi, betoon, kivibetoon). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi.postvundamendid- võivad olla: monteritavad (raudbetoonkannvundamendid), monoliidsed(r/betoonvundamendid, betoonist, paekivist). Plaatvundamendid- valatakse kogu alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte koormuste ja nõrkade ning ebaühtlaste tugevusega alusega. Vundamendid on hoone maaalused
ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid. mitmekorruselisi ühiskondlike ja tööstushooneid) Monteeritav lintv. Koosneb: -taldmikuplokkidest, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid Planeerimisarhitektuurßàplaneerimisseadus. Mahuline 6-ruumilistest suurelementidest hoone(täieliku sise-ja -vundamendiplokkidest või sidemed. arhitektuurßàehitusseadus (selle p
raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv. 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Joonis 2.5. Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 16 10. Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks rajamissügavust. Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase
annaabi.ee 
